Teadlased on nüüd täpsemini teada saanud, millised geenid munemiselt elussünnitusele üleminekut kujundavad. Hans Recknagel Šotimaalt Glasgow Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid lähemalt arusisalikke ja nende geene.

Arusisalikud on Euraasias, sealhulgas Eestis laialt levinud loomad, kelle seas on elussünnitus alles nii hiljuti välja kujunenud, et mõned nende asurkonnad koosnevad tänase päevani veel munejatest, nii nagu on munejad suurem osa muidki sisalikke.

Recknagel ja ta kaaslased jälgisid mitme aasta jooksul, kuidas Alpides elutsevad munejatest ja elussünnitajatest arusisalikud said omavahel hübriidseid järglasi, ja analüüsisid siis, milles täpsemalt seisnesid munejate ja elussünnitajate geneetilised erinevused.

Muu hulgas selgus, et elussünnitamist reguleerib rohkem geene kui munemist, need geenid moodustavad ka keerukama toimevõrgustiku.

Veel tuli ka välja, et elussünnitajatest arusisalikel korraldavad järglaste kandmist enamvähem needsamad geenid, mis on ka imetajatel seotud viljakuse ja tiinusega.

Munejatest arusisalikel ilmutavad suuremat aktiivsust aga need geenid, mis aktiveeruvad munade moodustumise ajal ka lindudel.

See näitab teadlaste sõnul, et evolutsioon on mitmel eri puhul leidnud elussünnituse sisseseadmiseks ka ühesuguse geneetilise lahenduse, hoolimata sellest, et roomajate ja imetajate viimane ühine esivanem elas arvatavasti juba tervelt 300 miljonit aastat tagasi.

Oma uuringust ja selle tulemustest kirjutavad Recknagel ja kaasautorid ajakirjas Nature Ecology & Evolution.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.