Kiire evolutsioon toob kaasa ka ebapüsivuse
Kiire evolutsiooniline areng ei ole elusolenditele alati kõige kasulikum valik. Briti teadlaste uuringust selgub, et tasa ja targu arenevatel loomarühmadel on suurem lootus püsima jääda kui kiiretel arenejatel.
Jorge Herrera-Flores ja ta kolleegid Bristoli Ülikoolist uurisid arenguid roomajate klassi soomussisalike ülemseltsis. Soomussisalikke on tänapäeval enam kui 10 000 liiki.
Rühm kujunes välja keskaegkonna algupoole, umbes 250 miljonit aastat tagasi. Sealt edasi on nad jagunenud kahte suuremasse seltsi: soomuselisteks, kelle sekka kuuluvad sisalikud ja maod, ning kärsspealisteks, keda elab tänapäeval ainult paar haruldast liiki, tuntum neist tuataara, Uus-Meremaal.
Teadlased eeldasid, et kärsspealised on evolutsiooniloos arenenud aeglaselt ja soomuselised kiiresti, kuid tegelikud uurimistulemused olid otse vastupidised. Rohkete liikidega soomuselised on arenenud märksa aeglasemalt kui tänaseks päevaks peaaegu välja surnud kärsspealised.
Teadlased hindasid soomussisalike evolutsioonilise arengu kiirust eelkõige loomade kehasuuruse muutumise põhjal. Selgus, et kuigi ka mõned soomuselised arenesid keskaegkonnas päris kiiresti, arenes suurem osa siiski üsna aeglaselt. Kärsspealste seas oli kiire areng aga reegel, mitte erand.
Kui keskaegkond lõppes — see oli aeg, mil dinosaurused välja surid —, said ka soomussisalikud palju kannatada. Kuid soomuselistel õnnestus uuesti kosuda ja õitsengule minna, kärsspealised seevastu jäidki kiduma, hoolimata sellest, et kogu keskaegkonna olid just kärsspealised olnud kiiremad ja leidlikumad arenejad kui soomuselised.
Herrera-Florese ja kolleegide tulemus annab kinnitust möödunud sajandi tuntud Ameerika bioloogi George Gaylord Simpsoni rohkeid vastuväitmisi ärgitanud tähelepanekule, et kiirelt arenevaid ja muutuva keskkonnaga kohastuvaid loomarühmi on tihtpeale iseloomustanud ka üldine ebastabiilsus: uusi liike tekib küll jõudsalt juurde, kuid olemasolevaid liike sureb ka arvukalt välja.
Kuid nagu uue uuringu autorid ajakirjas Palaeontology nendivad, tuleb aeglasema liigitekkega rühmades ka väljasuremist harvemini ette, mistõttu ongi neil pikemas plaanis paremad võimalused püsima jääda.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik