See mööndus käib paraku ka kahe sulise dinosauruseliigi kohta, mille isendite fossiile on koos kolleegidega uurinud Alexander Dececchi Ameerika Ühendriikides Lõuna-Dakotas asuvast Mount Marty Ülikoolist.

Mõlemad need suhteliselt väikesed loomakesed, nii Yi qi kui ka Ambopteryx longibrachium elasid praeguse Hiina aladel umbes 160 miljonit aastat tagasi. Mõlemad kaalusid vähem kui kilo.

Dececchi ja kaasautorid väidavad ajakirjas iScience, et need pisikesed roomajad oskasid võib-olla õhus liuelda, kuid üsna hädiselt. Teadlased uurisid loomade fossiile laserstimuleeritud fluorestsentsi meetodil. Nad ergastasid kivististe aatomeid laserikiirega, mille peale need ka omalt poolt valgust kiirgasid.

Ses valguses ilmusid loomakeste pikkade sõrmeluude vahel nähtavale moodustised, mis tunduvad pärinevat lestataolistest nahakurdudest, umbes nagu nahkhiire tiibadest. Teadlased uurisid seesuguste tiibade võimalikke omadusi matemaatilise mudeli abil ja jõudsid järeldusele, et loomad suutsid õhus lühemaid maid liuelda, kuid ei andnud tiivalöökidega hoogu juurde.

Liuglemine ei ole kõige tõhusam lennuviis, sest nõuab juba algselt mõnes kõrgemas stardipositsioonis olemist. Tõenäoliselt elasid need liugsaurused puu otsas, sest maad mööda liikumine tuli neil arvatavasti ka kohmakalt välja.

Võib-olla ei olegi väga imestada, et nende loomade sugu kadus maa pealt üsna kiirelt, taevalaotus jäi aga tänapäevaste lindude vallutada, kelle esivanemaiks olid ju tegelikult samuti dinosaurused.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.