Ehkki tutvumisrakendused kogusid populaarsust juba enne koroonakriisi, kasvas nende abil tutvujate hulk viimase aasta jooksul veelgi. Kui pikka aega seostusid kohtingurakendused üheöösuhetega, siis äsjane uuring näitab neid palju paremas valguses. Selgub, et rakenduses tutvujate suhe kujuneb sama õnnelikuks kui silmast silma tutvujatel. Pealekauba võivad digitutvujad isegi teistest kiiremini kokku kolida, vahendab The Guardian.

Uuringu autori Genfi Ülikooli teaduri Gina Potarca sõnul selgus, et kohtinguäppides tutvujad soovivad tõenäolisemalt püsisuhet ja lapsi kui silmast silma või muudel digiplatvormidel tutvujad.

Tulemuseni jõudmiseks analüüsis Potarca Šveitsi statistikaameti 2018. aasta perekonda ja põlvkondi puudutava küsitluse tulemusi. Küsitluse vastuste valim oli esinduslik, sest koosnes 15–79-aastaste elanike vastustest. Kõigi küsitletute hulgast valis Potraca välja 3245 vähemalt 18-aastase paarisuhtes oleva elaniku vastused. Eeltingimusena pidi olema vastanute praegune paarisuhe alanud viimase kümne aasta jooksul. Ehkki enamik valimi inimesi tutvusid oma kaaslasega silmast silma, märkis 104 inimest tutvumispaigaks kohtinguäpi, 264 inimest tutvumisportaali ja 125 inimest mõne muu veebiplatvormi. Sealjuures kasvas kohtingurakenduses tutvunute osakaal viimastel aastatel järsult.

Moraalipaanikaks põhjust pole

Gina Potarca märkas tutvumise eesmärke analüüsides, et tutvujate kavatsused ei sõltunud tutvumise kohast. Nii rakendustes kui ka silmast silma kohtudes soovisid inimesed samal määral abielluda ja lapsi saada. Samuti olid mõlemal moel tutvujad oma eluga pea ühtmoodi rahul.

Lisaks ilmnes, et rakenduses tutvujad kavatsesid olenemata vanusest tõenäolisemalt kaaslasega kokku kolida, kui nad juba koos ei elanud. Võrreldes silmast silma kaaslase leidnud naistega, soovisid rakenduses kaaslase leidnud naised tõenäolisemalt järgmise kolme aasta jooksul last saada.

Uuring näitas sedagi, et kohtingurakenduses leidsid teineteist geograafilises mõttes üksteisest kaugemal elavad inimesed. Samuti tekkis äppide abil rohkem paare, kus kõrgharitud naine tutvus vähem haritud mehega. Potraca sõnul võib asi siin olla selles, et rakendused panevad rõhku kasutaja välimusele, mitte ühiskondlikule positsioonile.

Uurija sõnul kummutas tema töö kartused, et kohtinguäpid seavad püsisuhted ohtu. Ta lisas, et sedasorti moraalipaanikad ei peegelda enamasti tegelikku olukorda.

Samas piirdub uuring ainult Šveitsiga ning osa küsimusi oli mõeldud vaid heteroseksuaalses suhtes inimestele. Lisaks oli rakenduse abil kaaslase leidnute osakaal siiski suhteliselt väike ehk puhtalt vaatluste pinnalt pole siin põhjust ja tagajärge kerge eristada.

Uuringut kõrvalt vaadanud Lõuna-Dakota osariigi ülikooli kommunikatsiooni ja meediauuringute dotsendi Kathryn Coduto sõnul tasub küsitluse vastustesse suhtuda ettevaatusega, sest need võisid olla eos kallutatud. Samas tõdeb ta, et uuring klapib varasemate väiksemate uurimustega, kus leiti samuti, et rakendused ei kuuluta kohtingumaailma hävingut.

Coduto lisab, et ehkki rakenduses tutvujate kokkukolimise õhin ja lastesoov võivad tunduda üllatavad, laevadki paljud inimesed kohtinguäpi oma telefoni just püsisuhtele mõeldes. Kui mõlemad armunud on rakenduseni jõudnud samal põhjusel, pole soovis peret luua dotsendi sõnul midagi üllatavat.

Edaspidi oleks Coduto sõnul huvitav jätkata uuringut ka mitte-heteroseksuaalsete paaridega. Samuti võiks tema sõnul uurida, kui mitu rakenduses kohatud kaaslast igal rakenduses püsisuhteni jõudnud inimesel olnud on.

Uuring ilmus ajakirjas PLOS ONE.