Jaapan loodab sündide arvu tõsta riikliku kohtingurobotiga
Euroopas ja mitmes Aasia riigis sünnib rahvastiku püsimiseks liiga vähe lapsi. Üks selliseid riike on ka Jaapan, kus eraldatakse raha kohtinguroboti arendamiseks. Täpsemalt luuakse tarkvara, mis arendaks paarilist otsivate jaapanlaste omavahelisi sügavamaid suhteid.
Naise sünnitatud laste arv peaks keskmiselt olema natuke üle kahe. Seda juhul, kui naist sisaldav rahvas tahab püsida ega ole liikumas väljasuremise poole. Meestel on protsessis täita oluline roll.
Praktiliselt kõikides Euroopa riikides on vastav näitaja alla kahe. Neist viies koguni alla pooleteise. Maailma võrdluses on kõige kehvemas olukorras Lõuna-Korea 1,11-ga. Järgnevad Taiwan 1,15-ga, siis tuleb Macao 1,20-ga ja Singapur 1,21-ga. Euroopas on Kreekas, Itaalias, Hispaanias ja Küprosel vastav näitaja alla 1,35; neile järgneb Jaapan 1,36-ga.
Kahaneva rahvastikuga riikides on muretsemiseks põhjust. Inimesed vajavad inimesi. Samuti on majanduse püsimiseks oluline, et oleks neid, kes loovad, aga ka tarbivad. Oodatavalt soovitakse sündivust parandada. Ideid napib. Sekkumine on keeruline.
Hoolimata sellest, et protsess ise on sügavalt bioloogiline ja tundeküllane, on takistavad põhjused enamasti majanduslikku ning ühiskondlikku päritolu. Sellest tulenevalt asuvad iibe parandamise meetmed poliitikute laual. Aastakümneid süvenenuna ei saa poliitilisi lahendusideid pidada viljakateks.
Järgmine ideede leidmise keskkond oleks tehnoloogia. Esmalt mõnes tehnoloogiasõbralikus kultuuris. Hoolimata, et sama tehnoloogia on seda ilmsemalt osaliselt süüdi iibe languses. See toob meid juba tuttavaks kujunenud Jaapanisse ehk omal moel arenenud riikide tuleviku üht stsenaariumi kajastava sotsiaalse eksperimendi maale.
Jaapan jaguneb 47 omavalitsusüksuseks ehk prefektuuriks. Iga taolist üksust juhib otsevalimiste teel määratud kuberner ja neljaks aastaks valitud ühekojaline parlament. Kohaliku võimu otsustusvabadus on suhteliselt väike, sest riigi valitsus kujundab eelarve, maksude ja laenuvõtmise otsused.
Kohalikku pädevusse jäävad koolikorraldus, tervishoid, teede heakorrastus ja linnaplaneering. Viimase hulka kuulub kaudselt ka mure kodanike pärast. Jaapanis on miljoneid tühjalt seisvaid kortereid. Viimastel hinnangutel on selline iga seitsmes eluase. Inimesi on vaja juurde teha.
Pole siis ime, et iga prefektuur on organiseerinud ametliku suhtlusteenuse. Eesmärk on kokku tuua laste sünniks vajalikud osapooled. Lahendused on olnud üpriski inimpõhised, mitte ainult subjektide mõttes, vaid korralduslikult. See on midagi vanamoodsa raamatupidamise moodi, alustades standardse ankeedi täitmisest. Ankeedil tuleb sisustada lahtrid olulisemate tunnuste, harrastuste ja soovidega. Süsteemis töötavad ametnikud korraldavad kogutud info jõudmise võimalikele huvilistele. Arvestades kehva seisu jätkuvat halvenemist, otsustati abi leidmiseks tehnoloogilist komponenti suurendada.
Viimase parikümne aastaga on Jaapanis abielude arv vähenenud 200 000 võrra. Mõni omavalitsus on kulutanud parikümne abielu sõlmimiseni jõudmiseks miljoneid jeene ehk sadu tuhandeid eurosid. Kõigest hoolimata registreeriti eelmisel aastal Jaapanis ajaloo kõige väiksem arv sünde.
Esmapäeval tutvustati riigi valitsuse kava panustada paar miljardit jeeni ehk umbes 16 miljonit eurot jaapanlaste omavahelist sügavamat suhtlust edendava tehisintellekti arendamisesse. Uus idee näeb ette hammustada läbi jaapanlastest võimalike partnerite enda loodud ootused. Seeläbi tahetakse kokku tuua partnerid, kes on formaalsetele tunnustele vastavuse asemel keskendunud pigem päris armastusele.
Seni on partneri otsingute andmebaasidesse kirjutatud eelistusi, mis võisid õnne leidmist takistada. Sellised on näiteks küsimused sissetuleku, töö, elukoha, vanuse ja kõige muu formaalsema kohta.
Ometi kirjeldavad reaalne ajalugu, aga ka luule, kirjandus, teater ja film, kuidas armastuse jõud murrab eelarvamused ja ootused. Vaja oleks vaid teineteisega sobivad inimesed kasvõi korraks kokku viia. Paistab, et jaapanlased on säärasest paradigmast sedavõrd kaugenenud, et appi tuleb võtta tehisintellekt.
Juval Noah Harari lõpetab ühe oma populaarsetest raamatutest küsimusega: "Mis saab ühiskonnast, poliitikast ja igapäevaelust, kui teadvusetud, aga ülimalt intelligentsed algoritmid tunnevad meid paremini kui meie ise?". Vastuse variandi peaks leidma Jaapanist. Nagu öeldud, siis ka meestel on siin täita oluline roll.
Allikas: Raadio 2