Traditsioon on rühmas või ühiskonnas edasi antud usk või komme, millel on sümboolne või eriline minevikust pärinev tähendus. Nagu näiteks aastalõpu traditsioon ennustada, mis juhtub uuel aastal. Nii on tehtud üpris kaua aega. Järelikult on sellest olnud kasu. Vaja on mälu ja kasvõi algelist analüüsivõimet.

Traditsiooniline tulevikuvisioon rajanebki vana ja tuttava kombineerimisel. Millegi täiesti uue või harjumatu lisamine tulevikupilti muudab nägemuse fantaasiaks, reaalsusest kui seni teadaolevast irdunud poeesiaks. Millekski, mis räägib rohkem luuletajast kui tulevikust. Õige ennustus rajaneb arusaadavatele faktidele.

2019. aastalõpu ennustustes oli mõte maailma põlvili suruvast pandeemiast fantaasia. Idee, millest teadlikud inimesed ei söandanud mainet ja tervist ohustava sõnalise või kehalise vägivalla hirmus rääkida ega otsustes pädevad kuulajad uskuda. Paradoksaalselt jääb lõppeva aasta reaalsuseks kartus, et epideemia seljatamine järgmise aasta jooksul on samuti kõigest fantaasia.

Nagu tõdetud, antud tähelepanekud kõnelevad rohkem inimestest. Tulevik sõltub osaliselt tema valikutest, kuid kulgeb reeglina tema soove eirates ja teostades asju, mida ei oodatud ega soovitud. Samas on ennustamine vajalik, näiteks elus püsimiseks. Nähtusena esineb seda nii loomadel kui jka inimesel, kuigi loomariigis puudub selle üksikasjade ja ulatuse kohta rahuldav ülevaade. Üksikute eksperimentidega on midagi siiski kirjeldatud.

Näiteks lasti talvevarusid koguvatel lindudel tallele panna riknevaid ussikesi ja hästi säilitatavaid pähkleid. Mõned tunnid hiljem otsisid linnud esmalt üles toitvad ussikesed ja seejärel kostitasid end pähklitega. Viis päeva hiljem ussikesi enam ei otsitud, kuna ilmselt teati, et need on vahepeal riknenud. Piirduti tallele pandud pähklite otsimisega. Labürindis toidu või ohu suhtes teed otsivad rotid jäävad tee hargnemise kohal natukeseks ajaks "mõtlema", mida peetakse samuti tuleviku kaalutlemise nähtuseks.

Analoogseid näiteid leiduks juurdegi, kuid üldiselt paistab, et inimene pole ainuke kogemuse ja mälu põhjal tuleviku strateegiate koostaja. Võimalik, et inimese nägemus on kõige komplekssem, sisaldab abstraktsioone, enesekäsitlust ja fantaasiaid.

Kui mitte otseselt elutegevusena, siis seda lähedaselt simuleerivana liitub maailmaga, vähemalt esialgu inimese abil, tehisintellekt ja seda raudvaras kehastav, energiat muundav tehnoloogia. Ratsionaalne inimene loob neid, et lahendada mõnda talle olulist ülesannet. Mida olulisem on ülesanne, seda töökindlam peab olema lahendus. Esialgu leiutab inimene, kuidas tagada töökindlust. Hiljem võtab selle, kui väärtusliku ülesande enda kanda masin ise.

Töökindlus sarnaneb elujõuga ja rajaneb ettenägelikkusele. Elementaarse avaldusena teeb nutitelefon häält enne aku energiavaru lõppemist. Lihtne, kuid ennatlik taskuseade loodab inimese abile. Nutikas, suure väärtusega ülesannet lahendav masin ei tohiks loota väsivale inimesele. Selle asemel hoolitseb see enda eest ise. Sealhulgas analüüsib see tulevikku, kuhu kuuluvad ka inimesed. Nutikas masin püüab ennustada inimestega sama tulevikku.

Teadusajakirjas Nature avaldati Google'ile kuuluva tehisintellektiplatvormi õppimisvõimet kirjeldava eksperimendi tulemused. Nutikas süsteem omandas uues ja võõras keskkonnas edu tagavad võitmise strateegiad. Lihtsamalt öeldes pidi MuZero nimeline AI-algoritm vaatama male-, shogi, go- ja paari põlvkonna taguse Atari 57 arvutimängu, teadmata midagi nende reeglitest ega eesmärkidest.

Mõned tunnid hiljem tegutses MuZero juba meisterliku mängijana, võites kõiki konkurente, sealhulgas inimest ületava mänguoskusega tehisintellektiga mängumasinaid. Teatud mõttes õppis MuZero nagu laps vaadates esmalt, mis toimub, siis vigu tehes ja edu kogedes omandades reeglid ning lõpuks meisterlikkuse. Ainult, et inimlapsel kulub sama tulemuseni jõudmiseni päris kaua aega ja maailmameistri tasemele jõuavad üksikud, olles selleks ajaks juba täiskasvanud.

Siit siis küsimus, millal hakkab tehisintellekt mõtlema oma tulevikule? Üpris keerukate strateegiatega mängudes inimese võitmiseks peab sellel olema hästi arenenud tulevikustsenaariumite haldamise võime. Antud eksperiment näitas, kuidas omandas masin arusaama sellele täiesti võõrast ja uuest olukorrast, saavutades viimase üle kontrolli.

Kontroll on võime tulevikku ette näha. Mis saab meie uue aasta ennustustest, kui samaga asuvad paralleelselt tegema masinad? Kas see võiks juhtuda juba järgmisel aastal?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".