Diagnoos "armastus" – meditsiiniteadlased avavad tugevaima tunde olemust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Armastus on sisemine jõud, mis näitab, et meie jaoks on keegi või miski äärmiselt oluline. Autor/allikas: zelah/Creative Commons/ERR

Meie elust käib läbi palju inimesi, kes tekitavad meis erinevaid tundeid ja emotsioone, nende hulgas ka armastust. Kuidas armastust ära tunda ja kas see võib olla petlik? Miks valida väga hoolikalt seda inimest, kelle peale meie süda kiiremini põksuma hakkab? Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avavad, mis peitub diagnoosi "armastus" taga.

Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Marika Paaver tõdes, et armastust pealiskaudselt vaadeldes nii kergesti ära ei tunnegi. See on nähtamatu ühendav jõud, mis sügaval peidus. "Võib-olla just selle sügavuse tõttu mõjuvad kirjeldavad sõnad nimetatud teemal õõnsalt ja paljud inimesed ei kipu nii kergesti ütlema sõnu "ma armastan sind". Samas need, kes seda sõna argiselt kasutavad, räägivad pigem hetkeemotsioonist kui terviklikust fenomenist," leidis Paaver.

Ka teadusuuringud, mille eesmärk on nähtust objektiivselt füüsiliste parameetrite ja sõnaliste kirjelduste alusel mõõta, peavad fenomeni paratamatult taandama, lihtsustama ja käsitlema vaid osakest.

Paaver kirjeldas, et psühholoogiateaduses on selleks osakeseks üksikindiviidi kirjeldatud kogemus armastusest – tema mõtted, tunded, kehaaistingud ja käitumised. Teise võimalusena sobivad armastuse objektiivselt kirjeldamiseks elektriline aktiivsus ja magnetväljad aju osades, naha elektrijuhtivus, südamelöögisagedus, hapnikutarbimine veres, aga ka närvisüsteemi kemikaalide vabanemise mõõtmine jääkproduktide kaudu.

Ei ole klassikaline emotsioon

Marika Paaver tõdes, et armastus ei ole klassikaline emotsioon, sest see on palju püsivam ja kindlam, kui saaks olla ükskõik milline emotsioon. "Uurides armastuse kogemust tunnete ja käitumisimpulsside kaudu, saame kirjeldused soojast ja avarast tundest, mis lähtub südame piirkonnast, laotub ühtlaselt üle kogu keha ja näib kiirgavat isegi kehast väljapoole," viitas kliiniline psühholoog.

Armastuse kogemine kaotab piirid enda ja teise vahel. "Tunneme sidet teisega ka siis kui ta on kaugel, kogeme, et teine on meile sama oluline kui meie ise ja oleme valmis palju tegema, et teist aidata," märkis Paaver. Armastustunde neurokeemia kokkuvõttena võib öelda, et olulist rolli mängivad seksuaalsuse ja vanemliku hoole närviringid.

Paaver rõhutas, et armastus annab aimu sellest, mis on tõeliselt oluline. Globaalses plaanis võivad inimesed armastuse muutvat jõuda kogeda väga erinevate kogemuste kaudu, alates armumisest ja lapse sünnist-kasvatamisest, lõpetades mediteerimise või kodumaa kaitsmisega näiteks ühislaulu kaudu.

Armastus ja valu

Samas käib armastusega kaasas ka valu. "Näiteks kallitest inimestest või kodust lahutatuna sõjas, vangis või karantiinis. Samuti olulistest inimestest ilma jäädes või looduse saastatust ja hävimist kogedes ei ole mingit pääsu leinast," rääkis Marika Paaver. Kui armastust näha suurema fenomenina kui pelgalt armastav tunne, siis võib-olla annab selle nähtamatu sideme jõust aimu isegi mõnede inimeste endise partneri suhtes tuntav vihkamine.

"Kui inimene tajub, et kord kogetud ühendust polegi nii lihtne lõhkuda ja olematuks muuta – siis pöördub siduv jõud pahupidi ja paneb tahtma selle seotuse valu eest kätte maksta," lisas kliiniline psühholoog. Armastuse jõu olemusest võib märku anda isegi hirm läheduse ees ja sellest tulenev partnerite vahetamine.

Inimene tunnetab, kui siduv on armastus ja kui haavatavaks teeb see ta võimaliku kaotuse suhtes. "Niiviisi võib isegi ühiskonnas leviv vaenukõne olla tingitud nähtamatust ja pahupidi pöördunud armastusest, mida inimene tunnetab hirmuna jääda ilma kalliks peetud väärtustest, vihkamisena teistsugususe suhtes ja seotuse kaotusena ühiskonna tervikuga," arutles Paaver.

Kliiniline psühholoog kirjeldas, et võõrandumine armastuse jõust ehk seotuse tundest teistega väljendub üksilduse õudusena. Selle kaitseks tekib ükskõiksus ja masendus. "Armastus on suurem kui inimene ja selle jõu abil võib liigutada mägesid. Kiusatus seda jõudu endale purki panna, kasutada seda võimuna kellegi suhtes ning üksikisiku või inimgrupi heaolu teenistusse rakendada viib aga perevägivalla ja sõdadeni," nentis Marika Paaver.

Loetud südamelöögid

Niisiis, armastus on sisemine jõud, mis näitab, et meie jaoks on keegi või miski äärmiselt oluline. Sellest tundest ei jää puutumata ka meie süda. Oled ehk segi märganud, et kui näed armastatud inimest, hakkab süda kiiremini lööma!

Tartu Ülikooli kardioloogia teadur Aet Saar rääkis, et imetajate puhkeoleku südamelöögisagedus ja eluiga on omavahel seotud. Teadusuuringutes on näidatud, et meil on kõigil elu jooksul ettenähtud kindel arv südamelööke. "Hiirte, kelle südamelöögisagedus on 600–700 lööki minutis, eluiga on oluliselt lühem keskmine eluiga võrreldes elevantidega, kelle süda lööb kõigest 30–35 korda minutis," tõi Saar näiteks.

Inimene on samuti imetaja ja nii kehtivad ka meile loodusseadused. "Seega võib teha ettevaatliku järelduse, et rahulikum südamesagedus võib olla seotud pikema eluaega. Kuna on aga hästi teada, et armastatud inimese nägemisel ja temast mõtlemisel hakkab süda kiiremini põksuma, siis tuleks olla armumisel ettevaatlik ning hoolikalt kaaluda, kelle peale raatsime oma südamelööke kulutada," kutsus teadur Aet Saar üles armastatu hoolikale valikule.

Aus naeratus ja sportlikud valikud

Kuidas aga leida kõige õigemat armastust? Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste lektor Veiko Vengerfeldt usub, et kui naeratus on päris, mitte kunstlik, siis ei ole see probleem: "Aus naeratus tuleb iseenesest, mitte pingutatult ning tõeline ja aus naeratus võidab südameid."

Naeratuse kõrval on ka sport kõikvõimas. Tartu Ülikooli spordibioloogia kaasprofessor Jarek Mäestu leiab, et armastust on ka spordist väga lihtne leida. Näiteks, kui inimesele meeldivad küünlad, õlid, soojus ja seesmine põlemine, siis oleks ilmselt parim valik mingi ala mootorispordi valdkonnast.

"Kui te armastate tehinguid rahaga, siis tasuks kindlasti vaadata rattaspordi poole, mis pakub piiramatuid võimalusi varustusse investeeringuteks ning piiriks on vaid taevas. Ega asjata öelda, et tõelise ratturi auto on odavam, kui tema ratas," tõi Mäestu näiteks spordi ja armastuse seoseid. Kaasprofessor lisas, et õige spordiala valimisel on väga võimalik, et leiate ka oma tõelise armastuse.

Petlik armastus

Kas selle kõige kõrval võib armastus olla ka petlik? Kindlasti! Tartu Ülikooli farmakoloogia ja kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda rääkis, et suuri tundeid, sh armastust võib vaadelda kui aju keemilisi ja elektrilisi protsesse.

Ühtegi ainet ja ravimit, mis põhjustaks armastust, ei ole teada. Küll aga võivad mitmed ained ja ravimid kaudselt mõjutada inimeste tundeid, nt ravimid, mis kõrvaltoimena põhjustavad eufooriat. "Kõige tuntum ravimite grupp on bensodiasepiini derivaadid, nt alprasolaam (Xanax). See võib osadel patsientidel põhjustada eufooriat... ja inimesed on kõik nii ilusad!" märkis Kalda.

Välimuse mõjutamiseks ja armastuse ligimeelitamiseks on trikitatud juba ammu. Kalda rääkis, et lõuna pool elavad naised teavad juba ammusest ajast, et karumustika (Atropa belladonna) marjade mahla silma tilgutamine põhjustab maagiliste tumedate silmade teket ja muudavad kenad naisterahvad veelgi atraktiivsemaks. Nimelt sisaldab karumustikas mitmeid alkaloide, nagu atropiin, mis põhjustab pupillide dilatatsiooni.

Karumustikal on positiivne mõju ka meestele, atropiini toimel halveneb naisterahvastel nägemisvõime (akommodatsioonihäire), mistõttu meestel on lihtsam sümpaatsele naisterahvale läheneda.

Samuti meenutas Kalda ühte farmakoloogilist vanasõna, mis ütleb "Anaboolsed steroidid teevad mehest härja aga mitte pulli!". "Anaboolsetel steroididel on alati kaks toimet – anaboolne ja androgeenne. Anaboolne toime on see, mida sportlane soovib koos treeninguga saavutada: parandada lihassuutlikkust, -jõudlust ja -mahtu. Androgeenne toime avaldub aga nt meeste viljatusena," avas Anti Kalda hoiatava vanasõna tagamaid.

Kas on ravimit murtud südamele?

Kui rääkida armuvalust, siis on ühed kõige tugevamad teadaolevad valuvaigistid opioidide gruppi kuuluvad ravimid, nt morfiin. Anti Kalda rõhutas, et need ravimid leevendavad vaevusi paljude tugevate valude korral, kuid armuvalu puhul ei ole ka neist abi.

Mis siis aga aitab murtud südame vastu? Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal ütles, et kui lähtuda kõikide loodusrahvaste juures levinud iidsest ravipõhimõttest "sarnane ravib sarnast", siis murtud südame vastu aitab kõige paremini rohi nimega harilik murtudsüda (Lamprocapnos spectabilis (L.) Fukuhara).

"Ilukirjanduslikust aspektist lähtudes peaks meenutama Mats Traadi raamatu pealkirjas toodud soovitust: "Karukell, kurvameelsuse rohi". Ainus tõenduspõhine ravim murtud südame vastu on aga nanotehnoloogia abil loodud ja 3D-prinditud uus armastus," visualiseeris Raal.

Ehk annab murtud südant vältida ja üldse armastust turgutada, kui käia regulaarselt tervisekontrollis? Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on uuringutega näidatud, et tervete inimeste regulaarne tervisekontrollis käimine inimese füüsilist tervist kuidagimoodi ei mõjuta.

Liigne uuringute tegemine võib põhjustada isegi ülemäärast stressi ja otstarbetuid edasisi uuringuid. "Samas on tõendatud, et vaimu ja füüsilise tervise vahel on tugev seos – kui liigutakse piisavalt, toitutakse tasakaalustatult, ei kahjustata oma tervist mõnuainetega, siis on ka vaimne tervis oluliselt parem. Terves kehas terve vaim," on Kalda sõnul lihtne põhimõte, mida jälgida.

Armastuse kestust võrdleb professor Kalda aga ultrapikamaajooksuga – selle püsimise jaoks on vaja nii head füüsilist toonust kui ka adapteeruvat ja vastupidavat vaimu.

"Väsinud ja vaevatud ning stressis inimene ei suuda õnne sellisel määral tunda kui puhanud, enesega tasakaalus olev inimene, kes on säilitanud paindliku ja adekvaatse reageerimise võime. Seetõttu võiks alustada mitte arsti poole pöördumisest, vaid oma eluviisi tasakaalu seadmisest," rõhutas Kalda.

Professor lisas, et arsti poole tuleks kindlasti pöörduda juhul, kui tervisekaebused tekivad ja püsivad: "Siis saab arst küll aidata probleemile jälile jõuda ja edasise suhtes soovitusi jagada."

Sarnaselt Kaldale rõhutas õigesti söömise tähtsust Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer: "Kui lähtuda sellest aspektist, et Valentinipäev on armunute päev, siis armunud olek on päris oluline lisakoormus ainevahetusele. See tähendab, et kindlasti tuleks siis süüa normaalselt." Kui võtta seda kui sõbrapäeva, nagu Eesti ja Soome kultuuriruumis tavaks, leidis professor Zilmer, et siis tuleks sõbrale välja teha näiteks üks normaalne lõuna.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: