Tartu Ülikooli sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor Daisy Volmer rääkis täienduskonverentsil "Kliinik 2021", et ehkki ravimid on nii ägedate kui ka krooniliste haiguste korral vägagi tõhusad vahendid, kätkeb nende kasutamine probleeme. "Eakate ja krooniliste haigete hulgas on probleem mitme ravimi samaaegne ebakohane kasutamine ja madal ravijärgimus," rääkis Volmer. Ta on seisukohal, et tervishoiutöötajate ebapiisav koostöö ei aita kaasa kvaliteetse ravitulemuse saavutamisele.

"Kuigi patsient käib teatud aja tagant perearstil, eriarstil ja apteegis, võib ta jääda kõikide nende vahel siiski oma ravimitega üksi. Erinevatel põhjustel võib patsient ise oma raviskeemi muuta ning sellest tulenevalt võib väheneda ka kavandatud ravi tõhusus," kirjeldas Volmer.

Probleemi lahendusena näeb ta ravimite kasutamise hindamise teenust. "Tervishoiutöötajatena saame jälgida, kuidas patsient ravimeid kasutab, ja neid selles küsimuses harida. Mida teadlikumad inimesed ravimite kasutamisel on, seda tõhusam ja ohutum on ravi tulemus," märkis ta.

Mitmes riigis pakuvad sellist teenust enamasti proviisorid, ent see annab ka väga head võimalused tervishoiutöötajate koostööks. Peamine on aga, et patsient ise oleks aktiivselt kaasatud, sest temalt saadud teave on oluline teenuse korraldamisel.

Juhtprojekt

Ravimite kasutamise hindamise teenust arendatakse Eestis juba neljandat aastat. Möödunud aastal lõppenud katseuuring näitas, et projektis osalenud patsiendid, proviisorid ja perearstid näevad selles ravikäitumise parandamise potentsiaali.

Uuringus osales kaheksa apteeki ning perearstide suunamisel ja proviisorite kutsel kaasati 67 patsienti, kes kasutasid korraga viit või enamat ravimit. Patsientide keskmine vanus oli 71 eluaastat.

Uuringu käigus kohtus patsient proviisoriga kahel või kolmel korral. Esimesel kohtumisel uuriti patsiendi üldiseid hoiakuid ravimite kasutamise suhtes ning tal paluti järgmisele kohtumisele kaasa võtta kõik oma kasutatavad ravimid. Teisel kohtumisel nõustas proviisor patsienti tema ravimite kasutamise põhjal, vajadusel konsulteeriti ka perearstiga. Kolmas kohtumine korraldati juhul, kui selgus, et ravimite kasutamisega seotud probleemid vajavad veel jälgimist. Lõpetuseks anti patsiendile iga ravimi kohta konkreetne raviskeem ja kirjutati ette ravimiannused. Teenuse osutamise kohta sai tagasisidet ka perearst.

140 ravimitega seotud probleemi

Anita Tuula, kes õpib Tartu Ülikooli farmaatsiadoktorantuuris ja on projektiga seotud olnud selle algusest peale, rääkis, et uuringus osalenud patsientidel oli keskmiselt 5,5 kroonilist haigust ning keskmiselt kasutasid nad 8,4 ravimit ja 1,1 toidulisandit. "Kõikidest patsientide kasutatud ravimitest kuulusid 43 protsenti kardiovaskulaarsüsteemi mõjutavate ravimite rühma, 15 protsenti kuulusid seedekulgla ja ainevahetuse ravimite hulka ning 14 protsenti närvisüsteemile toimivate ravimite hulka," kirjeldas Tuula.

Ravimite kasutamisega seotud probleeme oli 85 protsendil patsientidest. Esimesel kohtumisel tuvastati kokku 140 probleemi ehk keskmiselt kaks probleemi patsiendi kohta. Teiseks kohtumiseks oli ravimite kasutamisega seotud murede arv kahanenud – siis oli neid keskmiselt 1,3.

"Need andmed näitavad meile, et hulgiravimikasutajatest patsientidel on rohkelt probleeme. Seetõttu tuleb aru saada, kas patsiendid mõistavad oma ravimeid kasutada, kas nad on ise oma raviskeemi kuidagi muutnud ja kui on, siis mis võib olla selle põhjus," arutles Tuula.

Uuringust selgus tõsiasi, et hulgiravimikasutajad olid kimpus ravimite kõrvalnähtudega. Patsientidele valmistasid muret ka ravimite vähene toime, mille tulemusena ei kogetud sümptomite leevenemist. "Suur osa ravimitega seotud probleemidest oli tekkinud ennekõike seepärast, et patsient oli ise oma raviskeeme muutnud," tõdes Tuula ning rõhutas veel kord vajadust parandada inimeste teadlikkust raviskeemist kinnipidamisel. Teadlaste sõnul on oluline, et patsiendid mõistaksid, et apteegis saab oma ravimitest rääkida ja abi küsida.

Teenuse tulevik

Projektis osalenud proviisorid, perearstid ja patsiendid pidasid ravimite kasutamise hindamise teenust vajalikuks. Tuula kirjeldas, et enamik patsientidest hindas saadud teadmisi ja proviisorite pakutud lahendusi kõrgelt. Ka proviisorid tundsid end väärtuslikuna, sest see projekt lubas neil traditsioonilisest apteegiteenusest enam rakendada oma erialaseid teadmisi. Perearstidki tõdesid, et suunaksid oma patsiente eespool kirjeldatud teenust saama ka tulevikus.

Sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor Daisy Volmer on kindel, et ravimite kasutamise hindamine aitaks muuta apteekide ja apteekrite rolli tervishoiusüsteemis, ent selle laialdasem kasutuselevõtt sõltub suuresti rahastusest. "See teenus on ressursimahukas ning ei ole jätkusuutlik, kui tugineme ainult patsiendi rahakotile või osutame seda apteekide poolt tasuta," tõdes Volmer, avaldades lootust, et tulevikus on teenust võimalik arendada koostöös ülejäänud tervishoiusüsteemi ja riigiga.