Eesti teadlased püüavad multiskleroosi varakult avastada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Martin Dremljuga/ERR

Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogid lõid uue meetodi multipleksskleroosi diagnostika arendamiseks. Kuna sageli algab hulgiskleroos noorel inimesel nägemisnärvi põletikuga, otsivad teadlased skleroosi märke viimase mõjul tekkinud immuunvastusest.

Hulgiskleroos ehk sclerosis multiplex on jätkuvalt levinuim noorte täiskasvanute neuroloogiline haigus. Maailmas põeb seda üle kahe miljoni inimese, Eestis on aga umbes 1500 multipleksskleroosi diagnoosiga patsienti. Umbes viiendikul neist eelneb haigusele nägemisnärvi põletik ehk optiline neuriit. Samas kõigil optilise neuriidi patsientidel ei arene see aja möödudes hulgiskleroosiks.

Nüüd avaldasid Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogid koostöös Protobios OÜ teaduslabori ja Helsingi Ülikooli meditsiiniteadlastega hulgiskleroosi avastamise teemal artikli.

Uuringu üks eestvedaja, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia osakonna dotsendi ja Protobios OÜ teadusgrupi juhi Kaia Palmi sõnul on nad diagnostiliste testide ja uute ravimikandidaatide arendamiseks välja töötanud ja patenteerinud väga võimeka tehnoloogia nimega mimotoobi muutlikkuse analüüs.

"See põhineb inimese B-rakulise immuunvastuse mitmekesisuse ehk antikehade profiili tuvastamisel," kirjeldab Palm. "B-lümfotsüütide vahendatud immuunvastus omab omakorda olulist rolli nii hulgiskleroosi kui ka optilise neuriidi patoloogiate tekkimises." Seega aitab kõnealune immuunvastus hästi märgata varjasi hulgiskleroosile viitavaid märke.

 

Protobios labori töötaja. Autor/allikas: Tõnu Tuulas, Protobiose labor.

"Hulgiskleroosi ravi on kõige tõhusam haiguse varajases staadiumis," märgib Helsingi ülikooli neuroteaduste professor Pentti Tienari artikli kaasautorina. "Kahjuks ei ole praeguseks hetkeks kirjeldatud ühtegi usaldusäärset biomarkerit, mis tuvastaks selle haiguse juba peale esimest optilise neuriidi episoodi".

Artikli teine kaasautor, Helsingi Ülikooli viroloogia emeriitprofessor Antti Vaheri tõdeb, et viirusinfektsioonide ja neuroloogiliste haiguste seose uurimine on ülimalt oluline just ravi tulemuslikkust silmas pidades. "Paljudele viirustele, sealhulgas herpesviirustele, on olemas tõhusad viirusevastaseid ravimid, mis selle haiguse hilise avastamise tõttu ei pruugi nii hästi toimida," põhjendab ta.

Avaldatud uurimistöös uuriti MVA tehnoloogia abil üle 500 erineva kliinilise proovi, sealhulgas nii Soome kui Eesti patsientide vere- ja liikvoriproove. Saadud tulemused kirjeldavad väga täpselt erinevate haigusrühmade immuunvastuse erinevust. Lisaks näitavad tulemused, et viiruslike antikehade vastuse täpne määramine võimaldaks diagnoosida vereproovist hulgiskleroosi ohtu juba pärast optilise neuriidi esimest episoodi.

Artikkel ilmus ajakirjas EBioMedicine. Uuringu juhtautor on Helle Sadam ja kaasautorid Mariliis Jaago ning Annika Rähni on Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi geenitehnoloogia osakonna doktorandid.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: