Teadlased võitsid laboris ühe ALS-i põhitunnuse
Amüotroofiline lateraalskleroos ehk ALS on närvisüsteemi haigus, mis hävitab aegamisi aju ja seljaaju närvirakke, viies haige halvatuse ja surmani. Ehkki ALS-ile pole leitud ravi, jõudsid Briti teadlased haiguse võitmisele sammukese lähemale.
Neuroteadlane Jasmine Harley Francis Cricki Instituudist ja kolleegid kirjeldavad ajakirjas Brain Communications, kuidas neil õnnestus keemilise ühendi abil muuta rakutasandil olematuks üks ALS-i põhitunnuseid. Kuna lähenemine töötas kolme olulise RNA-d siduva valguga, võib see Harley oletusel toimida ka haiguse teiste variantide puhul, vaendab ScienceAlert.
Enamikul ALS-iga haigetel jäävad RNA-d siduvad valgud kinni valesse kohta. Need peaksid olema motoneuroni tuumas, kuid satuvad hoopis rakust välja, seda ümbritsevasse tsütoplasmasse.
Uurimisrühmal õnnestus ALS-iga patsientide rakuproovides valkude liikumine peatada, kui nad tõkestasid rakkudes VCP-nimelise ensüümi. Siit järeldub, et see ensüüm kipub mõnede närvisüsteemi haiguste puhul muteeruma ja muutuma üleliia aktiivseks.
Kui ensüüm tõkestati, jagunesid ka RNA-d siduvad valgud neuronituuma ja tsütoplasma vahel taas normaalselt. Olgugi, et esialgu õnnestus katse vaid ühe haigustüvega ja laboritingimustes, on see võitluses ALS-iga suur samm edasi.
Samad uurijad avaldasid ajakirjas Brain aga veel teisegi uuringu, kus kirjeldasid muid ALS-iga seotud avastusi. Nad leidsid üle 100 erineva RNA-jupi, mis võivad samuti ALS-i korral liikuda rakutuumast välja, rakku ümbritsevasse tsütoplasmasse.
Veelgi enam, uurimisrühm täheldas, et need RNA-jupid sisaldavad järjestusi, mis oletatavasti seovad RNA-d siduvaid valke. Uurijad oletavad, et just need järjestused tõmbavadki RNA-d siduvaid valke neuronist välja tsütoplasmasse. Siiski vajab oletus veel kinnitavaid uuringuid.
Ehkki avastustest on kasu vaid paari protsendi ALS-i juhtumite raviks, annavad need uurijate sõnul uut lootust, et ühel päeval õnnestub ALS-i tekitatud kahju haigetele ära hoida.
