Toimetas Katrin Sak

Ajakirjas The American Journal of Human Genetics avaldatud artiklis näidati, et mõned sellised geenimuutused, mis suurendavad põletikuliste haiguste (sh skleroosi, Crohni tõve või reumatoidartriidi) riski, on olnud loodusliku valiku märklauaks kogu inimkonna kujunemise jooksul.

Chicago Ülikooli teadlaste juhtimisel teostati üle genoomne analüüs ning uuriti seoseid valguliste interaktsioonide võrgustikuga. Uurimisrühm leidis genoomist 21 sellist kohta, mis kannavad tähendust nii põletikulistele haigustele vastuvõtlikkuse kui ka loodusliku valiku osas.

Selliste geenivariantide sagedus suurenes minevikus, kaitsmaks meie eelkäijaid viiruste, bakterite ja teiste haigustekitajate eest. Tänapäeval on elukeskkond ja kokkupuuted patogeenidega oluliselt muutunud ning need geneetilised variandid, mis algselt inimkonda kaitsesid, põhjustavad praegu märksa tõenäolisemalt hoopis autoimmuunseid reaktsioone. See on kooskõlas ka nn hügieeni hüpoteesiga, mille järgi võib puhtam keskkond panustada põletikuliste haiguste suurenevale esinemusele.