Uriin peidab potentsiaalseid neuroneid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Uriinist eraldatud neerurakkudest arenesid närvirakkude eelkäijad. Autor/allikas: Lihui Wang, Guangjin Pan & Duanqing Pei

Hiina teadlased on leidnud mooduse inimese uriinis leiduvate neerurakkude närvirakkude eelkäijaks muutmiseks, millest omakorda on võimalik kasvatada erinevat tüüpi neuroneid ja aju tugirakke. Meetod ei nõua DNA'sse viiruse pärilikkusematerjali integreerimist, mis vähendab kord ajju siirdatuna kasvaja tekke ohtu.


Tüvirakkude kasutamine erinevate pöördumate haiguste raviks on juba algusest peale sünnitanud mitmeid eetilisi dilemmasid. Traditsiooniliselt kasutati selleks inimembrüotelt pärinevaid pluripotentseid rakke. Seega pole ime, et John B. Gurdon ja Shinya Yamanaka said sellel aastal Nobeli preemia avastuse eest, mis võimaldas juba diferentseerunud keharakke uuesti tüvirakkudeks muuta. Meetodit kasutades suudeti näiteks 2008. aastal 82-aastase patsiendi naharakud motoorkorteksi neuroniteks muuta ja sellega ta „amüotroofsest hilisest skleroosist“ päästa.


Parake pole lähenemisviis absoluutselt veatu. Tüüpiliselt hõlmab selle rakendamine geneetiliselt muudetud viirusi, mis rakutuumas asuvasse DNA'sse kontrollgeenid toimetavad. Viimaste aktiveerimine muudabki rakud uuesti pluripotentseks. Ent selline ümberprogrammeerimine võib destabiliseerida kogu genoomi, millega võivad kaasneda geenidefektid ning halvimal juhul kasvaja teke. Nüüd on aga Hiina teadlased suutnud leida rakkude ümberprogrammeerimiseks meetodi, mis ei nõua raku DNA's muutuste esile kutsumist.


Selle asemel viis Lihui Wang'i töörühm rakku väikese bakterilt pärinevat DNA-lõigu, mis on võimeline end raku tsütoplasmas paljundama, ja informatsiooni-RNA'd. Vähemalt puhtteoreetiliselt peaks see ümberprogrammeerimise käigus aset leidvate mutatsioonide hulka vähendama. (Kuigi antud uurimuses nad seda reaalselt ei kontrollinud). Pelgalt tosina päeva järel hakkas rakkude morfoloogia muutuma. Esimesed indutseeritud närvirakkude eelkäijad valmisid 24. päeval, misjärel paigutasid teadlased need erinevatele Petri-tassidele.


Sõltuvalt sealse keskkonna eripärast suutis töörühm kasvatada nii erinevat tüüpi neuroneid kui ka gliiarakke – astrotsüüte ja oligodendrotsüüte. Viimaks siirdas Wang koos kolleegidega need vastsündinud rottide ajju. Kuu aja pärast olid rakud endiselt elus ning ei ühelgi katseloomal ei olnud tekkinud ka kasvajaalget. Ent samas pole endiselt selge, kas ümberprogrammeeritud rakud suudavad pikemalt ellu jääda, eriti pärast suurematesse neuronitevõrgustikesse integreerimist.


Nii või teisiti lühendab lähenemisviis raku-DNA muutmisel põhineva meetodiga kasvatatud närvirakkude küpsemiseks kuluvat aega poole võrra. Isegi kui Wang'i loodud neuronid endas Alzheimer'i või Parkinson'i tõve ravimiseks imerelva ei kujuta, võib nende uurimine aidata leida pikaajalisemat ja kindlamat lahendust. Meetodit kasutades taandarenesid pluripotentseks umbes 0,2% algsetest neerurakkudest, ent võrreldes alternatiividega on protsessiks vajalike keharakkude hankimine imelihtne.


Töörühma uurimus ilmus ajakirjasNature Methods.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: