Euroopa Liidu kliimamuutuse seire teenus Copernikus teatas hiljuti, et üleilmselt kujunes läinud suve keskmiseks temperatuuriks 16,77 °C kraadi. Näitaja ületab keskmist 0,66 °C võrra ja on seega ülekaalukalt kõige soojem suvi mõõtmisajaloos. Euroopa keskmine temperatuur oli suvel 19,63 °C kraadi. Keskmist ületas see 0,83 °C kraadi ehk soojemad on olnud veel neli aastat.

Suvel esines põhjapoolkera paljudes piirkondades ka kuumalaineid, sealhulgas Euroopa lõunaosas, Ühendriikide lõunaosas ja Jaapanis. Mitmetes Euroopa piirkondades esines mereleitsakuid, muu hulgas juunis Iirimaa ja Suurbritannia ümbruses ning juulis ja augustis üle kogu Vahemere. Sealjuures oli august üleilmses plaanis mõõtmisajaloo kõige soojem ja ühtlasi soojem kui kõik kuud peale selle aasta juulikuu.

Eesti suvi oli samas keskkonnaagentuuri andmetel keskmisest vaid veidi soojem. Juuni-juuli-augusti keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 17 °C kraadi, samas kui keskmine on 16,4 °C. Tänavune suvi jagab seega soojuselt 17.–22. kohta. Sel suvel jõudis Eestisse vaid üks kuumalaine, mis saabus 14. juunil ja kestis 23. juunini

Kuumus Vahemerel tähendab jahedamat õhku Läänemerel

Klimatoloog Jaak Jaagus märkis, et kui kusagil on keskmisest kõrgem õhurõhk, peab kusagil teises piirkonnas olema ka madalam õhurõhk. Nii on kliimasüsteem tema sõnul iseennast kompenseeriv mehhanism. "See pole küll päris alati nii, aga üsna tüüpiline olukord on selline, et Põhja- ja Lõuna-Eroopa või Läänemere ja Vahemere piirkonna vahel on õhurõhu kõikumised vastasmärgilised," ütles Jaagus ERR-ile

"See tähendab, et kui Vahemere piirkonnas on kõrgem õhurõhk, siis meil on siin jällegi madalam. Kui seal on kuiv, siis meil sajab ja vastupidi," selgitas ta. Kuna kuumalained kimbutasid sellel suvel valdavalt Vahemere piirkonda, on Jaaguse sõnul ka loogiline, et Läänemere piirkonnas oli veidi jahedam. "Eriti just sademete kõikumised näitavad, kuidas Vahemeri ja Läänemeri on üksteisega vastasfaasis. Hästi tuleb see just välja talvel," märkis kliimateadlane.

Teisisõnu, kui kusagil on väga tugev õhuvool põhjast lõunasse, siis mõnes teises piirkonnas samal laiuskraadil peab olema kompenseeriv vastassuunaline õhuvool. "Need nähtused toimuvad troposfääri ülapiiril, kus toimub eriti intensiivne õhuvahetus. Mingis piirkonnas kantakse sooja õhku kaugemale põhja- ja teises piirkonnas lõunapoole," arutles Jaagus.

Eestit säästis suuremast kuumusest rõhkkondade paigutus

Ilmateadlane Tuule Müürsepp tõi välja, et Eesti laiuskraadidel on ilm tavaliselt üsna vahelduv. "Madalrõhkkonnad vahelduvad kõrgrõhkkondadega, mis tähendab suvel vihmase ja tuulise ilma vaheldumist kuiva ja päikeselisega. Kuumalaine on oma olemuselt aga vahelduva ilma vastand. Selle tekkimiseks on vaja pikalt püsivat kõrgrõhkkonda, mis on justkui ühes kohas paigale jäänud," ütles ta ERR-ile.

Rõhkkondade ehk baariliste süsteemide liikumise määrab Müürsepa sõnul atmosfääri kõrgemate kihtide liikumine. Üldjuhul tagab see Eestis rõhkkondade vaheldumise. On aga olukordi, mil tekib atmosfääri blokeering ja kõrgrõhkkond jääb nädalateks ühe koha peale. Sellisel juhul sõltub kuumalaine asukoht blokeeringu enda asukohast.

"Sel suvel juhtuski nii, et mitmed kuumalained mõjutasid Lääne-, Lõuna ja Kesk-Euroopa ilma ja tulemuseks olid kuumarekordid. Need kuumalained ei küündinud meieni, sest rõhkkonnad on lõplike mõõtmetega, mis on määratletud Maa suuruse, pöörlemiskiiruse ja gravitatsioonijõu poolt," selgitas Müürsepp.

See tähendab, et sama kõrgrõhkkond, mis tekitab kuumalainet Eestist lõunas, ei saa või ei tarvitse siiani küündida. "Seega, Eestit "kaitses" kuumalainete eest rõhkkondade paigutus, mille määrab kõrgemate atmosfääri kihtide liikumine," võttis Müürsepp kokku.

Atmosfääri lisandub üha rohkem energiat

Atmosfäärifüüsik Velle Toll sõnas aga, et üha kuumemaid suvesid võib oodata tulevikus ka Eesti. "Globaalsed soojarekordid on purunenud juba aastakümneid. Inimtekkelise kasvuhooneefekti tõttu koguneb atmosfääri üha rohkem energiat. Lisame kasvuhoonegaase järjest juurde, selle hulk kuhjub ja nii need uued rekordid sünnivadki. Eriti hästi tuleb see just siis välja, kui vaadata väga suurte alade keskmisi: kas globaalseid, põhjapoolkera või Euroopa keskmisi temperatuure," ütles ta ERR-ile.

Väiksematele piirkondadele keskendudes ei tule Tolli sõnul kliimasoojenemine nii hästi välja, sest kohalik muutlikkus on suurem. "Läänemere piirkonnas tervikuna sellist kuumust nagu Vahemerel polnud. Meie ilm ei ole tehtud mitte siin kohapeal, vaid see on suuresti imporditud ehk määratud sellega, milline õhumass meile jõuab. Lõuna-Euroopas põhjustas palju kurja Aafrikast pärinev kuum õhumass, aga meile jõudis sealt poolt õhku vähem," täheldas Toll.

Kuigi vahel riivas Aafrikast pärinev kuum õhumass ka Eestit, saabus enamus õhumasse Tolli sõnul Läänemere piirkonda Atlandi ookeanilt või sootuks põhjapoolt, tuues endaga mõnevõrra madalamad temperatuurid. "Seesama õhumasside liikumine panebki kohaliku ehk piirkondliku kliima paika. Nii ongi, et põhjapoolkeral tervikuna on rekordiliselt kuum, aga Eestis ja Põhja-Euroopas on pigem üsna keskmiselähedane suveilm," selgitas kliimateadlane.

Samas toonitas ta, et kliimasoojenemisest ei pääse ka Eesti. "Kuna kliimasoojenemine jätkub ja globaalsed rekordid saavad purustatud, muutub ka Eestis üha tõenäolisemaks, et suvi tuleb ikkagi kuum. See ei tähenda, et edaspidi ei esineks keskmisi ja keskmisest jahedamaid suvesid – kliima looduslik varieeruvus ei kao kuhugi. See jääb alles nii talvel kui ka suvel. Palavate suvede esinemise tõenäosus lihtsalt üha kasvab," võttis Toll kokku.

Milliseks kujuneb järgmine suvi?

Kas järgmine suvi tuleb põhjapoolkeral samuti rekordiliselt soe, ei julge Toll prognoosida. Kindlasti tuleb see aga tema hinnangul vähemalt rekordilähedane ehk teisisõnu üsnagi kuum. "See soojenemine on järjest jätkunud ja ei kao kuhugi. Sealjuures tasub alati vaadata, mis Vaikses ookeanis toimub. Sealsed protsessid mõjutavad ka põhjapoolkera," märkis ta.

Vaikses ookeanis algas selle aasta alguses El Niño, mis toob Tolli sõnul ookeanist energiat atmosfääri juurde. Praegu ei ole näha, et see varsti ära kaoks. Tavapärased õhurõhkkonnad paiknevad ümber ja nii õhuvoolud kui ka ookeani hoovused muudavad oma tavapärast kulgemist. Ekvatoriaalne vastuhoovus Vaiksel ookeanil muutub võimsamaks ja kannab sooja veemassi Lõuna-Ameerika ranniku poole. Nii põhjustab El Niño soojemat ilma kogu maailmas.

"Seetõttu on ka järgmine aasta oodata põhjapoolkeral kuuma suve. Kas ka Eestis, seda ei saa kindlalt öelda. Nii väikesel alal on looduslik varieeruvus tugev. Põhjapoolkeral tervikuna tuleb siiski vägagi tõenäoliselt kuum suvi," ennustas Toll.