Kuu aja pärast ilmub rahvusvahelise energiaagentuuri iga-aastane maailma energiaraport. Agentuuri tegevjuhi Fatih Biroli sõnul saab sellest teada, et maailm jõuab peagi ajaloolisesse pöördepunkti, vahendab ScienceAlert.

Tegevjuhi sõnul on eesootav nihe oluline ka võitluses kliimamuutusega, sest kasvuhoonegaaside heide hakkab samuti peale haripunkti vähenema. Ehkki fossiilkütused ei kao veel aastaid kuhugi, võib Biroli sõnul seniste suundumuste põhjal arvata, et algamas fossiilkütuste ajastu lõpp. 

Ta lisas, et muutuse taga on peamiselt taastuvenergia tehnoloogiate ja elektriautode kiire kasutuselevõtt. Samuti mõjutavad fossiilkütuste nõudlust Hiina majanduse muutuv struktuur ja energiakriisi järellainetus.

Birol hoiatas samas, et prognoositav nafta, gaasi ja kivisöe nõudluse langus on selgelt liiga väike, et aitaks maailmal saavutada Pariisi kliimaleppe eesmärke. Leppes seati sihiks mitte ületada sajandi lõpuks tööstuspöörde-eelset temperatuuri 1,5 kraadi võrra. Valitsused peavad selle sihi nimel tegutsema Biroli sõnul oluliselt jõulisemalt ja kiiremini.

ÜRO hoiatus

Fossiilkütuste tulevik saab olema põhiteema ka detsembri alguses eesseisval ÜRO kliima-tippkohtumisel COP28 Dubais. 

Eelmisel nädalal avaldatud vaheraportis hoiatas ÜRO, et maailm ei püsi Pariisi kliimaleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamisel graafikus. Raporti järgi peaks üleilmne kasvuhoonegaaside heide saavutama haripunkti 2025. aastaks ja sealt peale järsult vähenema, kui pidada silmas 1,5 °C sihti.

Kui tahta 2050. aastaks saavutada süsinikuneutraalsust, tuleb ÜRO sõnul järk-järgult loobuda neistki fossiilkütustest, mille heidet ei saa kinni püüda ega korvata.

Rahvusvaheline energiaagentuur ennustas juba oma juunis avaldatud raportis, et üleilmse naftanõudluse tipp jõuab kätte veel käesoleva kümnendi jooksul. Kivisöele ja gaasile ennustab agentuur nõudluse langust aga esimest korda.

Fatih Biroli sõnul näitavad agentuuri viimased tulevikuprojektsioonid, et üleminek elektriautodele kogu maailmas eesotsas Hiinaga toob naftanõudluse tipu käesolevasse kümnendisse. Ehkki kivisöe järele on nõudlus püsinud jonnakalt kõrgel, peaks seegi hakkama mõne aasta pärast Biroli sõnul vähenema. 

Niinimetatud nafta kuldajastu jõuab samuti lõpule, sest kümnendi teisel poolel peaks naftanõudlus arenenud majandusega riikides kukkuma. Muutuse taga on tema sõnul taastuvenergiaallikate suurem osakaal, soojuspumpade võidukäik ja Euroopa kiire loobumine gaasist peale Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Kliimaeksperdi ja Bruegeli mõttekoja vanemteaduri Simone Tagliapitera sõnul näitavad rahvusvahelise energiaagentuuri projektsioonid, et üleilmne energiapööre edeneb visalt, kuid siiski kindlalt.

Kuna tuule- ja päikeseenergia tootmistehnoloogiad on nüüd konkurentsivõimelise hinnaga, ei tõuka pööret enam tagant niivõrd poliitika, kuivõrd tehnoloogia ise, lisas Tagliapitera. Nihe on tema sõnul väga oluline, sest sel juhul ei sõltu energiapööre enam poliitilistest tõmbetuultest.