Selle aasta septembrikuu keskmine õhutemperatuur oli 15,6 °C ehk 1991.–2020. aasta keskmisest 3,4 °C kõrgem. Senine kõige soojem september oli 89 aastat tagasi 1934. aastal, mil keskmiseks septembrikuu õhutemperatuuriks kujunes 15,1 kraadi, selgub ilmateenistuse andmetest.

Sünoptik Taimi Paljak ütles ERR-ile, et läinud september oli sisuliselt suvekuu. "Ta oli keskmisest nii palju kõrgem terves hulgas kategooriates. Võib kindlasti öelda, et september oli oma olemuselt rohkem suvekuu kui sügiskuu ja täiesti võrreldav augustiga," märkis Paljak.

Keskmine õhutemperatuur püsis pea terve kuu vältel pikaajalisest keskmisest kõrgemal. 12. ja 13. september tõi mitmele jaamale uue maksimaalse õhutemperatuuri päevarekordi. Septembri kõige kõrgem temperatuur, 26 kraadi, mõõdeti 12. septembril Kundas. Mõned päevad hiljem, 18. septembril langes minimaalne õhutemperatuur mitmel pool ühest kraadist madalamale, olles Kuusikul vaid 0,5 °C . Kuu viimasel kolmandikul registreeriti viiel päeval taas uusi päevarekordeid.

Sademeid oli Eesti keskmisena tavapärasest enam, 64,2 millimeetrit. Sealjuures on pikaajaline keskmine 58 millimeetrit. Seega oli möödunud septembri sademete keskmine 111 protsenti keskmisest.

Kui Kihnus ja Ruhnus sadas pea kaks korda tavapärasest enam, siis Valgas, Jõhvis ja Jõgeval vaid 55–65 protsenti pikaajalisest keskmisest. Kõige suuremad sajuhulgad registreeriti 14. septembril, kui Ruhnu-Kunda joonel asuvate seirejaamade ööpäevane sademete summa ulatus kuni 90 millimeetrini. Äikest oli septembris viiel päeval, kõige äikeselisem oli 14. september, kui registreeriti 1040 pilv-maa välgulööki.

Aastaajad nihkuvad, september muutub üha suvisemaks ja märts talvisemaks

Septembris ei olnud seirejaamades ühtegi päeva ilma päikesepaisteta ja kõikides jaamades paistis päikest tavapärasest enam. Eesti keskmine päikesepaiste kestus oli 196,9 tundi, samas kui pikaajaline keskmine on 157,5 tundi. Teisisõnu oli septembrikuu päikesepaiste 125 protsenti paljuaastasest keskmisest.

Keskmisest suurem sademete hulk tuli Paljaku sõnul ainult üksikute päevade arvelt ning enamik kuust möödus tavatult päikesepaisteliselt. "September on viimastel aastatel, viimase kümne aasta jooksul, muutunud üha enam suvelaadseks kuuks. Ilmateadlased on märganud, kuidas märts muutub üha külmemaks ja lumisemaks ning september jällegi soojemaks," sõnas sünoptik.

See tähendab, et kevad on hakanud edasi lükkuma ja samuti ka suvi. Iga aasta on küll muutlik ja erinev, kuid Paljaku sõnul võib täheldada märtsi talvekuuks muutumist ning ka aprillid kipuvad jahedaks jääma. "Talv nihkub ajapikku märtsi ja suvi septembrisse," võttis sünoptik teema kokku.