Eesti soe september ja Kesk-Euroopa üleujutused jagavad sama juurpõhjust
Kesk- ja Ida-Euroopat tabanud äärmuslikud üleujutused ning lumetormid on seotud Eesti ebatavaliselt sooja septembrikuuga, sõnas Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll.
Austrias, Rumeenias, Tšehhis ja Poolas üle kallaste tõusnud jõed on nõudnud juba inimohvreid, kahjustanud tuhandeid kodusid ning sajad inimesed on pidanud oma kodust lahkuma. Austrias ja Šveitsis tekitas aeglaselt liikuv madalrõhuala torm Boris ühtlasi septembrikuu kohta seninägematud lumetormid.
Velle Tolli sõnul tasub Euroopa ebatavalisena näivate ilmastikuolude tagamaid uurides vaadelda planeeti tervikuna. "Viimased kaks aastat on olnud ülemaailmselt rekordiliselt soojad. See tähendab, et ka kliimasüsteemis on rekordiline kogus energiat. Ühelt poolt mängib siin rolli nüüdseks lõppenud El Niño nähtus, kuid ka jätkuv fossiilkütuste kasutamine," täheldas ta.
Lõuna-Euroopat ja Vahemere piirkonda vaevas tänavu juba mitmendat aastat temperatuurirekordeid murdnud lõõskavalt kuum suvi. Kõrgete temperatuuride tõttu aurus Vahemerest rekordilisel hulgal vett, mis lõi tormide tekkeks soodsad tingimused.
Septembris jõudis aga üle Atlandi Euroopa lääne- ja keskossa enneolematult külm front, mis põrkus Kesk-Euroopasse kogunenud ulatusliku sooja õhumassiga, tekitades järsu temperatuurivahe. Sarnaselt äkitselt avatud saunauksele mahtus jahedamasse õhku vähem niiskust ja see tuli sademetena alla.
Kuna Euroopasse jõudnud külma õhumassi ja selle allikaks olnud madalrõhuala vahele tekkis katkestus, jäi see Kesk-Euroopasse lõksu. Nõnda avanes ka tormi jaoks võimalus pikka aega samade piirkondade kohal laiutada. Oma roll sadude võimendamisel on ka piirkonna mägedel ja Mustal merel, mis aitab kanda Vahemere kohalt niisket õhku tormi juurde.
We then had a historic cold wave (for this early in September) plunge south out of the Arctic and through Europe.
— Scott Duncan (@ScottDuncanWX) September 15, 2024
We now have an unprecedented combination of hot and cold (ideal for strong thermal boundaries/weather fronts). pic.twitter.com/QTYv2GF7yC
Tolli sõnul on see näide sellest, kuidas Euroopa ilma kujundab suuresti õhumasside liikumine: see, kust need tulevad ja millist õhku toovad. Kui lõunapoolkeral oli El Niño ja mitmete teiste tegurite tõttu keskmisest oluliselt soojem, mõjutas see ka põhjapoolkera õhumasside liikumist.
"Kliimasüsteemis talletunud rekordiline energiakogus ei jaotu üle kogu maailma ühtlaselt laiali. Mõnes piirkonnas on anomaaliad alati tugevamad kui teistes. Kui meil tekivad globaalses temperatuurijaotuses anomaaliad, siis põhjustab see ka muudatusi õhumasside liikumises," märkis kliimateadlane.
Anomaaliad põhjapoolkera õhumasside liikumises on Tolli sõnul omavahel kõik seotud. "Kui meil on Eestis ühte moodi anomaalia ning Kesk-Euroopas teistsugune anomaalia, siis tuleb neid põhjuseid ühest ja samast kohast otsida," sõnas ta. Nii on saanud Eesti elanikud nautida Venemaal kohal laiutava tugeva kõrgrõhuala tõttu enneolematult sooja ilma. Selle tõttu pole Läänemere äärde jõudnud tavaliselt Eesti sügist kujundavad Atlandi tsüklonid.
Keskkonnaagentuuri andmetel oli möödunud aasta september õhutemperatuuri mõttes rekordiline kuu – nii sooja septembrit polnud Eestis varem esinenud. Sarnaseks on kujunemas ka selle aasta september, mille käigus on murtud juba mitmed varasemad päevarekordid.
