Lõppes üks maailma võimsamaid ilmastikunähtusi

Mullu juunis alanud ja üle terve maailma õhutemperatuuri kergitanud ilmastikunähtus El Niño on selleks korraks lõppenud, kinnitasid Austraalia teadlased käesoleval nädalal. Klimatoloog Jaak Jaaguse sõnul võib El Niño lõppu mingil määral seostada ka Eestis sombuse aprillikuuga.
El Niño esineb tavaliselt kaks korda kümne aasta jooksul, keskeltläbi nelja kuni seitsme aasta järel ja kestab umbes aasta. Nähtust põhjustab Vaiksel Ookeanil püsituulte suunamuutus, mille tulemusel muutub ekvatoriaalne vastuhoovus võimsamaks ja kannab sooja veemassi Lõuna-Ameerika ranniku poole.
El Niño toob endaga kaasa õhurõhkkondade ja sademete ümberjaotumise kogu maakeral, tõstes samuti planeedi keskmist temperatuuri. Jaaguse sõnul mõjutab El Niño teiselpool maakera paikneva Euroopa ilmastikku tavaliselt üsna vähe, kuid võib ka siia piirkonda tuua vihmasemat ilma ja pehmemaid talvi.
"El Niño nähtus esinebki tavaliselt ühel aastal, saavutades maksimumi lõunapoolkera suvise pööripäeva ehk jõulude ajal. Aastat ta seekord ei kestnud, aga ka selles pole midagi ebatavalist," sõnas Jaagus ERR-ile: "Ebatavaline on see nähtus siis, kui ta kestab hoopis mitu aastat, nii nagu oli näiteks 1990. aastate esimesel poolel."
El Niño lõpuga peaks ilmastik üleilmselt mõnevõrra jahenema, kuid Eestit see Jaaguse sõnul eriti ei mõjuta. "El Niño mõju võib olla see, et meil on tänavu üsna sajune kevad. Seda on ka varasem esinenud ehk siis mingi nõrk korrelatsioon on siin olemas. Kui kunagi neid seoseid uurisime, siis see oli ainus, mis välja tuli," täheldas ta.
El Niño sagenemine võimendab kliimasoojenemist
Austraalia Meteroloogia Büroo andmetel on Vaikne Ookean käesoleva nädalaga märkimisväärselt jahenenud. Kas sellel aastal tuleb maailmas ka vähem kuumalaineid, pole nende hinnangul siiski veel selge. Samuti pole selge, millal võib esineda El Niño vastasnähtus La Niña, mis toob endaga kaasa Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuuri jahenemise.
La Niña tulek võib Austraalia meteroloogide hinnangul veidi pidurdada üleilmset soojenemist. Maailmamere temperatuurid on teinud mõõtmisajaloo soojarekordeid alates möödunud aasta aprillist. Teadlased pole kindlad, kui palju mängib selles rolli El Niño. Üldiselt peetakse nähtuse sagenemist üheks kliimasoojenemise avaldumise vormiks.
Kui maailmamerede keskmine temperatuur La Niña käigus mõnevõrra jaheneks, saaks teadlased kinnitust, et viimaste aastate globaalne soojenemine võib vähemalt osaliselt olla ka looduslik anomaalia. Seevastu toob La Niña endaga kaasa väga tugevad orkaanid Atlandi ookeanil.
USA teadlased ennustavad praegu, et La Niña tekketõenäosus juunis või augustis on ligikaudu 60 protsenti ning sügiseks kasvab see 80 protsendini. Austraalia Meteroloogia Büroo peab taolisi ennustusi aga liiga optimistlikeks.