Klimatoloog: El Niño võib muuta Eesti kevaded sajusemaks

Viimastel aastatel on Eesti kevaded kujunenud üpriski põuaseks. Tartu Ülikooli klimatoloogia professor Jaak Jaagus oletab, et tänavuse vihmasema kevade taga võib olla Vaiksel ookeanil toimunud ilmastikunähtus El Niño.
Aastane sademete hulk kõigub Eestis suurel määral. Põuastel aastatel, näiteks 2002, 2006, 2018 või 2022. aastal, oli see paljudes ilmajaamades alla 500 millimeetri. Samas eriti vihmastel aastatel võib sadada enam kui 1000 millimeetrit, nagu see juhtus mõnes jaamas 2008. ja 2012. aastal.
Põhiosa sademetest langeb tavaliselt suvel ja sügisel. Talvine ja kevadine sademete hulk jääb sellest mitu korda väiksemaks. Sademete esinemist mõjutavad keerukad atmosfääri tsirkulatsiooniprotsessid, mis põhjustavad sademete hulga väga suurt ajalist ja ruumilist varieeruvust. Huvitav on otsida seoseid Eesti ilmastiku kõikumiste ja suuremõõtmelise õhuringluse näitajate vahel.
El Niño kujutab enesest ebaregulaarset atmosfääri ja ookeani tsirkulatsioonisüsteemi häiret ehk kõrvalekallet tavalisest toimimisest, mis avaldab suurt mõju ilmastikule globaalselt, kuid eeskätt troopilistel laiustel. See on üks osa suurest omavõnkesüsteemist Vaiksel ookeanil lõunapoolkeral, mida kutsutakse lõunaostsillatsiooniks.
Tavapäraselt on madalam õhurõhk ookeani lääneosas Austraalia piirkonnas ja kõrgem õhurõhk ida pool Tahiti saarestiku alal. Sellel ajal kannab tugev külm Peruu (Humboldti) hoovus suhteliselt jahedat vett piki Lõuna-Ameerika läänerannikut ekvaatori lähistele. Selle puhul on külma hoovuse mõjul rannikul täiesti kuiv troopilisele kõrbele iseloomulik ilm.
Soe lõunapassaathoovus aga kannab üle ookeani idast läände soojenenud pinnavett, mis kuhjub Korallimeres vastu Austraalia ja Uus-Guinea saare rannikut, kus esineb suvine sajuperiood.
El Niño pöörab ilmasüsteemi pahupidi
Aeg-ajalt, üle mitme aasta, selline tsirkulatsioon nõrgeneb või lausa katkeb. Õhurõhukeskmed justkui vahetaksid omavahel asukohta ehk Tahiti piirkonnas on õhurõhk madalam ja Põhja-Austraalias kõrgem. Tagajärjena Peruu hoovus ja lõunapassaathoovus nõrgenevad ning nendele vastu liikuv ekvatoriaalne vastuhoovus tugevneb, kandes sooja pinnavett läänest itta Lõuna-Ameerika ranniku poole. Seal kõrbelistel aladel sajab siis paduvihma ja ilm on kardinaalselt teistsugune tavapärasest.
See toob endaga kaasa palju häda ja viletsust, sealhulgas inimohvreid. Nii hakatigi juba sajandeid tagasi kutsuma seda nähtust El Niñoks, poisiks ehk jõululapsukeseks, mis esines kõige võimsamalt suvise pööripäeva, lõunapoolkeral seega jõulude ajal. Kogu nähtust nimetatakse teaduskirjanduses lühendiga ENSO (El Niño/Southern Oscillation).
Numbriliselt väljendatakse selle seisundit lõunaostsillatsiooni indeksiga (SOI), mis kujutab enesest standardiseeritud õhurõhkude vahet Tahiti ja Darwini vahel. SOI positiivsed väärtused näitavad ENSO külma faasi, mida kutsutakse ka La Niña (tüdruk), negatiivsed väärtused aga sooja faasi ehk El Niñot.
Positiivsete ja negatiivsete faaside vaheldumist on kujutatud joonisel 1, kus värvid on vahetuses: külmad faasid on toodud punasega ja soojad sinisega. Sealt tulevad esile ka kõige võimsamad El Niño juhtumid, näiteks aastatel 1982/83 ja 1997/98. Ka viimane aasta on möödunud ENSO soojas faasis.

El Niño korral esinevad suured kõrvalekalded tavapärastest ilmaoludest paljudes piirkondades üle maakera. Kui Lõuna-Ameerika läänerannikul on ebatavaliselt sademeterohke, siis paljudes teistes piirkondades (Austraalia, Indoneesia, Lõuna-Aafrika) valitseb täielik põud. Suvel, kui peaks esinema sajuperiood, on seal põuane olukord ja suvi justkui jääks vahele.
Esinevad ulatuslikud metsa- ja savannipõlengud. Põhja-Ameerikas on El Niño korral ebatavaliselt soe ja sademeterohke talv. Väiksemaid El Niño mõjutusi esineb ka mujal ulatuslikult üle maakera. Sageli seostatakse selle nähtusega kõiki ebatavalisi ilmastikuolusid.
Palju on püütud leida seost ENSO ja ilmastiku kõikumiste vahel Euroopas, kuid üldiselt siin mingeid selgeid mõjutusi ei esine, sest paikneme ju täpselt teisel pool maakera nende võnkumiste esinemise piirkonnast.
El Niño mõju Eesti ilmale
Kuna tänavu esines jälle El Niño nähtus, tekkis siinkirjutajal soov korreleerida SOI aegridu õhutemperatuuri ja sademete andmetega Eestis. Ootuspäraselt ei esinenud mingeid olulisi seoseid temperatuuriga, kuid tugevam korrelatsioon tuli välja just kevadiste sademetega.
Korreleerisin perioodi 1951–2023 jaoks lõunaostsillatsiooni indeksid kevade (märts, aprill, mai) sademetega, mida oli piisavalt pikalt mõõdetud 49 paigas üle Eesti. Selgus, et eksisteerib statistiliselt oluline seos, mille puhul negatiivne korreltsioonikordaja oli suurem kui 0,3, üksikjuhtudel isegi 0,4.
Seda esines nii samaaegsete andmete puhul kui ka ajalise viitega. Kevade sademed seostusid ka eelnenud talve, sügise ja isegi suve SOI väärtustega. Millegipärast oli seos eelmise talve El Niño olukorraga nõrgem kui muude aastaaegadega.
Kõige tugevamad seosed olid sademetega Ahja jaamas (sama kevadega -0,41, eelneva talvega -0,36, sügisega -0,47 ja suvega -0,50), samuti Tooma jaamas (vastavad numbrid -0,37, -0,35, -0,49 ja -0,47).

Kõik need korrelatsioonikordajad olid absotuutväärtuselt suuremad kui 0,30 veel Räpinas ja ka Uue-Lõves Saaremaal. Neljast kolm statistiliselt olulist korrelatsiooni esines veel Tartu, Valga, Jõgeva, Narva, Türi, Praaga ja Tõrve jaamades. Seoseid saab graafiliselt väljendada punktiparvena (joonis 2 ja 3).

Huvitaval kombel ei esine statistiliselt olulist korrelatsiooni SOI ja kevade sademete vahel Eesti rannikujaamades. Ilmselt on siis rannikul kohalike tingimuste mõju kevadiste sademete tekkele palju suurem kui suuremõõtmelise atmosfääri tsirkulatsiooni toime, mis domineerib sisemaal. ENSO mõju võib kanduda meile ikkagi vaid läbi globaalse õhuringluse.
Viimastel aastatel on Eestis kevadel sageli esinenud vähe sademeid. Kõige kuivemad olid kevaded 2018. ja 2022. aastal. Sellest tulenevalt on ka pikaajalises andmereas esinenud sademete vähenemise ja põuasuse suurenemise tendentsi just kevadisel ajal.
Tänavu kevadel seevastu on seni sadanud suhteliselt palju. Aprillis oli sademete hulk tugevasti üle normi. Kas see on põhjustatud El Niño nähtusest, vajaks täpsemat uurimist.
Toimetaja: Rait Piir