Praegu sureb külma tõttu Euroopas umbes 8,3 korda rohkem inimesi kui kuuma tõttu. Kuigi Lõuna-Euroopas on soojemate kuude liiga kõrged temperatuurid külmematest ilmadest suurem probleem, avaneb Põhja- ja Ida-Euroopas teine pilt. Liiatigi on liiga madal temperatuur ohtlik suuremale osale elanikkonnast, mil kuumemad päevad räsivad eeskätt eakaid. Nii sai viimasel 30 aastal keskmiselt kirjutada aastas liiga madala ja kõrge temperatuuri arvele vastavalt 364 000 ja 44 000 surma.

Isegi kõigi riikide kliimamuutuse pidurdamiseks mõeldud lubaduste täitmisel tõuseb planeedi keskmine õhutemperatuur aga sajandi lõpuks 2,5–2,9 °C võrra. Nii otsustas rahvusvaheline töörühmeesotsas David Garcia-Leoniga Euroopa Ühenduuringute keskusest uurida, kuidas võiks äärmuslikest temperatuuridest tingitud suremus Euroopas edaspidi muutuda. Lisaks õhutemperatuurile muutub nii pikas vaates siinkohal oluliseks ka elanikkonna vananemine.

Teadlasrühm leidis mudeldamise tulemusel, et 3°C soojenemise korral võib liiga kõrgest temperatuurist tingitud surmade arv ligi kolmekordistuda. Teisisõnu saaks liiga madala temperatuuri arvele kirjutada vaid 2,6 korda rohkem liigsurmi. Euroopas kokku sureks kliimamuutuse ja elanikkonna vananemise koosmõju toimel sajandi lõpuks aastas ligi 55 000 inimest.

Oodatult saaksid saaksid rohkem räsida Lõuna-Euroopa riigid. Näiteks võiks kuumast tingitud surmade arv Hispaanias pea viiekordistuda, tõustes üle 20 000. Ent isegi Prantsusmaal sureks aastas seetõttu praeguse 3000 inimese asemel neid liiga kuuma ilma tõttu üle 13 500.

Kuumade ilmade tõttu sureks rohkem inimesi ka Euroopa ida- ja põhjapoolsemates riikides. Seal tasakaalustaks aga liiga soojadest ilmadest tingitud liigsuremust madalatest temperatuuridest tingitud suremuse vähenemine.

Näiteks sureks Lätis ja Leedus 100 000 elaniku kohta ligi 36 ja 30 inimest vähem. Eestis langeks analüüsi kohaselt külmaga seostatud surmade arv 3 °C soojenemise korral praeguselt 1349 inimeselt 1048 inimeseni. Kuumaga seostatud surmade arv kasvaks aga praeguse 53 pealt 130 inimeseni. Teisisõnu sureks kokkuvõtlikult Baltimaades temperatuuri tõttu märksa vähem inimesi.

Ehkki kliimamuutus võiks pakkuda ses osas leevendust ka Põhjamaadele, võib oodata aga seal külmast tingitud surmade arvu kasvu. Elanikkonna vananemise tõttu muutuks see madalate temperatuuride suhtes täiendavaid ettevaatusabinõusid rakendamata tervikuna märgatavalt haavatavamaks.

Autorid hoiatavad seetõttu, et temperatuurist tingitud surmade arvu vähendamiseks tuleb vaadata tervikpilti, arvestades lisaks kliimamuutusele endale ka muu hulgas inimeste vanuse, töötuse ja vaesusriskiga.

Uuring ilmus ajakirjas The Lancet Public Health.