Et laulmisel paiskub koroonaviirust õhku rohkem kui kõnelemisel, on aimatud ennegi, kuid Jakob Löndahl ja ta kolleegid Lundi Ülikoolist on nüüd täpsemalt mõõtnud, kui palju aerosooliosakesi lauldes ikkagi suust välja lendab.

Just aerosooliosakeste küljes kanduvad aga edasi ka viiruseosakesed.

Teadlased kutsusid katseid tegema 14 inimest, kellest seitse olid elukutselised ooperilauljad. Kahel katseisikul oli seejuures varem kindlaks tehtud Covid-19 nakkus.

Katse näitas, et laulmisel lendub tõepoolest õhku rohkesti aerosoolipiisku. Eriti suurel hulgal lendles õhus aerosooli juhul, kui laulusõnad sisaldasid rohkesti kaashäälikuid, eriti sulghäälikuid ehk klusiile ja eriti p-häälikut, nagu näiteks tuntud rootsi laulukeses "Bibbis pippi Petter".

Mõned piisad olid nii suured, et langesid maha juba mõne sentimeetri kaugusel suust, teised aga nii väikesed, et hõljusid õhus veel mitu minutit.

Katseid tehti erilise puhta õhuga ruumis, kus kõik aerosooliosakesed olid varem õhust välja filtreeritud. Katseisikutel paluti nii lihtsalt hingata kui ka rääkida ja laulda, nii maskiga kui ka ilma.

Koroonanakkusega katseisikute välja hingatud õhust ei õnnestunud viirusi olulises koguses siiski tuvastada, kuid see ei tähenda, et mõnedes oludes ja mõnedel inimestel ei võiks neid hingeõhus siiski rohkem leiduda.

Löndahl ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Aerosol Science and Technology, et uurimistulemused aitavad laulmisega kaasnevaid ohte paremini mõista ja leida ka võimalusi, kuidas ohutumalt laulda.

Abi on teiste inimestega vahe hoidmisest, korralikust ventilatsioonist, aga ka näomaskist. Täiesti tavaline mask püüdis suurema osa aerosooliosakestet ja -piiskadest kinni, nii et nende tase õhus oli sama, kui hariliku rääkimise korral.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.