Juuli lõpuks moodustasid lapsed Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) ja Suurbritannia 745 000 nakatunust neli protsenti. Vähem kui nelja-aastased kõrvale jättes vajasid nad ka täiskasvanutest oluliselt harvem haiglaravi. Kui kõige noorematest nakatunutest kirjutati haiglasse sisse iga kümnes, siis vanematest lastest sattus sinna 3–4 protsenti.

Vaatamata üldiselt kergematele sümptomitele võib kulgeda haigus ka väga rängalt. Muu hulgas on kaasnenud mõnikord haigusega tugev põletik mitmes organis ning ühe või mitme organi puudulikkus. Harvem on kirjeldatud ka Kawasaki haigusele sarnanevat seisundit. Enamasti alla viie-aastasi tabav autoimmuuntõbi muudab veresooned üle terve keha põletikuliseks ja lõhub kudesid. Käesoleva aasta mais kasvas seisundi esinemissagedus Itaalias Bergamos käsikaes koroonaviiruse laiema levikuga 30 korda.

Surmaga lõppeb haigestumine laste seas siiski üliharva. Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse (ECDC) registrisse oli jõudnud 26. juuliks vaid kuus juhtumit, kus mõnes EEA-riigis või Suurbritannias suri alla 18-aastane suri koroonaviiruse tõttu. Kokku suri sama aja jooksul 31 380 nakatunut.

Laste nakkusohtlikkus
Segasemaks on jäänud, kas või kui olulist rolli mängivad lapsed viiruse levitamises. Väike nakatunute osakaal kõigist registreeritud juhtumitest ei pruugi anda edasi täit pilti. Haiguse kergemalt läbi põdemise tõttu ei pruugita märgata kõiki juhtumeid.

Samas võtmes nappis pandeemia esimestel kuudel mitmel pool testimisvõimekust, mis piiras leibkondade laustestimist. Kord testimiseni jõudes võidi teha seda täiskasvanul avaldunud sümptomite tõttu. Haiguse levikut lapselt täiskasvanule oleks olnud seetõttu raskem märgata.

Lõuna-Koreas kontaktide jälgimisel põhineva uuringu alusel levis koroonaviirus enam kui 10-aastase laste vahendusel leibkondades sama edukalt kui täiskasvanute tõttu. Kui keskmiselt jõudis kanduda viirus nakkusekandjalt pereliikmele ligi 12 protsendil puhkudel, siis 10–19-aastaste esmanakatunute hulgas küündis see 18,5 protsendini.

Autorite hinnangul saab selle kirjutada teismeliste suurema tutvusringkonna arvele. Teisalt andsid 0–9-aastased viirust edasi kõige harvem. Kokku haaras uuring 5700 koroonaviiruse esmakandjat.

Itaalias Trento linnas läbiviidud mõnevõrra tagasihoidlikum uuring vihjab, et ka väiksemate laste rolli viiruse levikus ei saa alahinnata. Tööealiste täiskasvanute tõenäosus viirust edasi anda oli 13 protsenti. Alla 14-aastase seas küündis see üle 22 protsendi.

Uuringu autorid spekuleerisid, et väiksemaid lapsi on teistest raskem isoleerida. Samuti võisid järgida täiskasvanud karantiini ajal sagedamini teisi viiruse leviku aeglustamiseks antud soovitusi. Uuringul on omad puudused. Selle raames ei testitud kõiki nakatunute kontakte. Nakatumise kinnitamiseks lähtuti tihti vaid koroonaviirusele iseloomulike sümptomite olemasolust.

Viiruskoormus

Seniste tööde põhjal pole võimalik öelda, kas lapsed ja täiskasvanud paiskavad keskkonda nakkusohtlikke viirusosakesi samal määral. Mõlemal puhul on leitud viirust samades kehavedelikes, kuid esialgsete uuringute põhjal leidub laste väljaheidetes viiruse RNA-d kauem kui täiskasvanute omas. Ülemistest hingamisteedest pärit RNA puhul peab paika vastupidine. Teisalt on kergete või mõõdukate sümptomite korral alla viie-aastaste viiruskoormus suurem kui täiskasvanutel või vanematel lastel.

Viiruskoormuse hindamisel on samas omad puudused. Juuni alguses Saksamaal ilmunud uuringu näitel tehakse selle määramiseks tarvilikke põhjalikemaid katseseeriaid haiglaravi vajavate juhtumite puhul ehk nakkuse hilisemas järgus. Selleks ajaks võib olla viiruse hulk ülemistes hingamisteedes juba langenud.

Laiemas plaanis näib sattuvat lastest ja täiskasvanutest nakkuskandjate tõttu viiruse RNA-d keskkonda ligikaudu sama palju. Enamikes uuringutes pole samas välja selgitatud, kui suur osa sellest RNA-st on teistele inimestel nakkusohtlik.

Asümptomaatiliste ehk väliste sümptomiteta laste nakkusohtlikkuse kohta on teada veelgi vähem. Ühtlasi ei saa öelda veel midagi põhjapanevat asümptomaatiliste juhtumite osakaalu kohta. Hiina, Hispaani, Iraani, Lõuna-Korea ja USA ligi 2900 last hõlmanud uuringus jääb see 15 protsendi piirile.

Ainult laboratoorselt kinnitatud 582 haigusjuhtumit haaranud Euroopa uuringus oli nende osakaal 16 protsenti. Pariisi läbiviidud uuringus leiti samas koroonaviirusevastaseid antikehi enam kui viis korda sagedamini, kui oleks võinud oodata klassikaliste PCR-testide põhjal.

Võrreldav levik
Teadustööd on viidanud, et lapsed nakatuvad suuremamõõtmeliste haiguspuhangute ajal sama sageli kui täiskasvanud. Kuigi täiskasvanute ninas on avaldanud tugevamalt valk ACE2, mida kasutab koroonaviirus rakkudesse sisenemiseks, ei pruugi anda see erinevuste tõttu laste käitumises eriti pikema kokkupuute ajal noorematele kuigi suurt eelist.

Näiteks kirjeldati hiljuti haiguspuhangut juuni keskel USA-s korraldatud lastelaagris, kus nakatus vähemalt 260 inimest. Kui lastest nakatus laagris 45,4 protsenti, siis täiskasvanutest 33 protsenti. Erinevalt täiskasvanutest ei pidanud kandma lapsed maske. Samuti ei tuulutatud akende ja uste avamisega ruume ning tegevusi saatis sageli laul ja kilked.

Mai lõpus Iisraelis Jeruusalemmas asuvas koolis nähtud haiguspuhangus moodustasid enam kui 260 nakatunust õpilased 13 protsenti ja koolitöötajad ligi 17 protsenti. Päevad oli maski kandmiseks liiga palavad ja klassiruumid ülerahvastatud. Tšiilis Santiago koolis moodustasid mai alguses lahvatanud puhangu ajal täiskasvanud nakatunutest seevastu 17 protsenti ja õpilased kümme protsenti.

Septembris kooli?
Kuigi viimased juhtumid viitavad, et halbade asjaolude kokku langemisel võivad muutuda koolid haiguspesadeks, on see Euroopas nähtu põhjal siiski erand. Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus (ECDC) toob oma analüüsis välja mitu juhtumit, kus koroonaviirusega koolis käinud laps ei nakatanud mitte ühegi oma kaasõpilast või oli nende arv piiratud.

Näiteks Iirimaal puutus enne koolide sulgemist kolm koroonaviirusega nakatunud täiskasvanut ja kolm last kokku 924 lapse ja 101 täiskasvanuga. Järgneva kahe nädala jaoks ei haigestunud neist mitte ükski. Soomes ei tuvastatud koroonaviirust haige lapsega kokku puutunud 89 inimesel. Tõsi, täiendavat 32 kontakti polnud võimalik testida. Austraalia 15 alg- ja keskkoolis läbiviidud uuringus tuvastati üheksa koroonaviirusega nakatunud last. Viirus jõudis levida vaid ühele lapsele 735-st.

Selle ja teiste sarnaste juhtumiuuringute põhjal järeldas ECDC, et koroonaviirus levib pigem leibkondades kui koolis. Samas tõdesid analüüsi autorid, et koolide sulgemise ja avamise mõju viiruse levikule kogukonnas on uuritud suhteliselt vähe. Esialgu peab lähtuma kogemustest.

Ühe hiljuti ilmunud töö järelduste põhjal õnnestus koolide sulgemisega hoida USA-s 26 päeva vältel 100 000 elaniku kohta ära 129 haigusjuhtumit. Analüüsis nenditi aga, et samaaegselt rakendati ka mitmeid teisi viiruse leviku vähendamiseks mõeldud meetmeid. Teisisõnu on koolide sulgemise täpse mõju välja selgitamine raske ja jääb ebaselgeks.

Iisraelis langes seevastu koolide avamine ja haigusjuhtude arvu kasv kokku mitmete teiste meetmete leevendamisega.

Samal ajal ei märgatud pärast koolide taasavamist haigestumise kasvu ei Hollandis ega Taanis. Iirimaal, kus on nakatunud alates pandeemia algusest 576 last, pole seostatud koolidega mitte ühtegi nakkusjuhtumit.

Terve pandeemia vältel lastehoiud ja algkoolid lahti hoidnud Islandil ja Rootsis oli alla 15-aastaste seas nakatunute osakaal väiksem kui üheski teises vanuserühmas. Näiteks Rootsis moodustasid 0–9-aastased mai lõpuks kõigist nakatunutest vaid 0,5 protsenti ja 10–19-aastased 1,2 protsenti.

Nõnda näib ECDC hinnangul peegeldavat viiruse levik koolides ühiskonnas laiemalt nähtavat levikut ja nende teineteisest lahti haakimine on raske. Kui aga mõlemal pool peetakse kinni sarnastest ennetuslikest meetmest, näiteks regulaarsest kätepesust ja jäädakse ka kergemata sümptomitega koju, ei tohiks olla risk koolis viirusega nakatuda suurem kui mujal.