Euroopa erialaühenduste assotsiatsiooni koostatud dokument mainib, et praeguse seisuga ei saa välistada viirusnakkuse levikut enam kui kümne mikromeetrise läbimõõduga piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste kaudu.

Aerosoolid lenduvad õhus ja läbivad pikki vahemaid. Kui ruumis on vähem kui viie mikromeetrise läbimõõduga osakeste kontsentratsioon piisavalt suur, ei aita ka 1–2-meetrine distants. Eriti ohtlikud on umbsed ja ülerahvastatud ruumid, kus ventilatsioon on puudulik.

SARS-CoV-2 viiruse läbimõõt on 80–160 nanomeetrit ja püsib sisetingimustes õhus aktiivne kuni kolm tundi ning pindadel kaks kuni kolm päeva. Üldkasutuses olevates WC-des tuleb enne vee tõmbamist WC-poti kaas sulgeda. Muidu võib nakkuse saada. ka sealt tuleva õhupahvakuga

Ventilatsioonisüsteemid

Dokumendis on toodud kesksed juhised ventilatsioonisüsteemidele, millest puudutavad Eesti oludes kõige olulisemad ventilatsiooni käiduaegasid, retsirkulatsiooni ja rootorsoojustagasteid.

Ventilatsiooni soovitatakse käivitada mõned tunnid tavapärasest varem, samuti pikendada käiduaega õhtul. Ventilatsioon soovitatakse jätta tööle vähendatul võimsusel ka väljaspool hoonete kasutusaegu, et välja ventileerida viirustega peenosakesed.

WC-des soovitatakse väljatõmbeventilatsioon hoida töös ööpäev läbi. Hoonetes, kus pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, soovitakse intensiivset tuulutamist akna kaudu, näiteks 15 minutit, kui sisenetakse ruumi, kus teised inimesed varasemalt viibinud.

Teine oluline info puudutab retsirkulatsiooniga ventilatsioonisüsteeme, mis on tihti kasutusel näiteks kauplusladudes ja kaubanduskeskustes. Need süsteemid tuleks lülitada koheselt 100-protsendiliselt värske õhu peale, et vältida viiruste tagastumist läbi ventilatsioonisüsteemi.

Samuti soovitatakse võimalusel mitte käitada ruumipõhiseid retsirkulatsioonisüsteeme ehk puhur-konvektoreid. Kuna rootorsoojusvahetid tagastavad väljatõmbeõhust soojusvaheti pinnale kinnitunud peenosakesi sissepuhkeõhku, soovitatakse need seisma panna.

Dokument jagab näpunäiteid ülereageerimise vältimiseks, mis on olnud teadmatuse tõttu kerged tekkima. Näiteks pole õhu niisutamisest SARS-CoV-2 puhul erinevalt mõnest teisest viirusest kasu, sest viirus on vastupidav kuni 80-protsendilise suhtelise niiskuseni ja 30 °C kraadini ulatuva temperatuurini.

Dokumendis rõhutatakse, et ventilatsiooniseadmete välisõhufiltrid ei ole antud kontekstis saasteallikad ega vaja vahetust. Samuti pole mõju ventilatsioonitorustiku puhastamisel, sest viirused ei satu sissepuhketorustikku juhul, kui jälgitakse retsirkulatsiooni ja soojustagastuse juhiseid.

Mida teha korterelamutes?
Paljud inimesed elavad terviklikult renoveerimata korterelamutes, kus on loomulik ventilatsioon väljatõmbelõõridega. Kui ventilatsioon töötab õiget pidi, läheb koos väljatõmbeõhuga ka viirus majast välja katusele. Ventilaatoriga pliidikubude paigaldamise tõttu on hakanud mõnes korteris ventilatsioon tööle tagurpidi. Sellele viitab naaberkorterist sisse tungiv toidulõhn, millega koos võib tulla ka viirus. Selliseid olukordasid tuleb vältida. Loomuliku ventilatsiooni puhul on vajalik akende kaudu tuulutamine.

Terviklikult renoveeritud ja uuemad korterelamud on varustatud mehaaniliste ventilatsioonisüsteemidega, milles on tavaliselt sissepuhe ja väljatõmme koos soojustagastusega. Nendes süsteemides liigub õhk alati õiget pidi ja viiruse leviku ohtu ei ole.

Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste assotsiatsioon esindab üle 120 000 inseneri 27 riigist. Koostatud soovitused on mõeldud eelkõige töökohtadele ning üldkasutatavatele ruumidele.