Teadlased: kahe meetri reeglist jääb koroonaviiruse vältimiseks vajaka ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pixabay

Mitmed teadlased on pikka aega rõhutanud koroonaviiruse õhu kaudu levimise olulisust. WHO tunnistas aga alles eile, et ikkagi on piisavaid tõendeid koroonaviiruse õhu kaudu levimise kohta.

Paljud maailma teadlased on WHO-d süüdistanud koroonaviiruse õhu kaudu levimise võimalikus alahindamises. Rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et paika pidavaid tõendeid koroonaviiruse õhu kaudu leviku kohta on olnud juba pikka aega.

"See, et koroonaviirus levib õhu kaudu, kaasaarvatud SARS-CoV-2, on teada mitte hiljem kui kuskil talvest. Küsimus on alati, kui oluline see on, sest viirus levib ka pindade kaudu ja veel väga paljudel muudel meetoditel," rääkis Merits.

Piisknakkuse korral levib koroonaviirus hingamise, köhimise või aevastamise tõttu tekkivate tilgakeste kaudu, seetõttu oli vajalik hoida ohutut distantsi, et mitte nakatuda.

Õhu kaudu levimise korral on koroonaviirust sisaldavad piisakesed väga väikesed. Need püsivad õhus kauem kui suured piisad ja võivad levida kaugele. "Kui hästi viirus nende kaudu levib, see ongi olnud küsimus, mille üle on üsna palju vaieldud. Praegu kipub domineerima arvamus, et levib üsna hästi," ütles Merits ja lisas, et viiruse levimisel on oluline faktor temperatuur, aga ka õhu liikuvus ja õhu vahetus.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski peab oluliseks ruumide tõhusamat ventileerimist. "Viiruse levik on võimalik palju kaugemale kui kahe meetri kaugusele, juhul kui ruumides ei ole adekvaatset ventilatsiooni," sõnas Kurnitski.

Ta rääkis, et mitmel pool Euroopas on paljude avalike hoonete ventilatsioon üsna puudulik. Siiski võrreldes mitme muu Euroopa riigiga on Eestis olukord üsna hea.

"Meil ikkagi enamus hoonetes on suhteliselt heal tasemel ventilatsioon, aga ka meil võib leiduda vanemaid ja ilma sisekliima tagamiseta hooneid, kuhu töötavaid tehnosüsteeme ei ole paigaldatud. Kindlasti mingil määral ka meil seda probleemi esineb," lausus Kurnitski.

Kuivõrd koroonaviirus võib õhu kaudu levida, siis Andres Merits selgitas, et just seetõttu pooldab tema maskide kandmist. "Maskide kandmine on üks kõige odavamaid ja üks kõige efektiivsemaid asju," ütles ta.

Merits lisas, et kui viirus peaks rohkem levima hakkama, oleks oluline maske kanda just ühistranspordis liigeldes või siseruumides, eriti niisugustes kohtades, kus on kehva ventilatsioon. Siiski lisas ta: "Maskide kandmine on põhjendatud kindlas olukorras, praegu Eestis ma ei näe selleks väga suurt vajadust."

Teadlaste petitsioon

Kuna koroonaviiruse õhu kaudu levimise võimalikkust on alahinnatud, kirjutasid 239 teadlast 23 riigist alla petitsioonile, et õhu kaudu viiruse levikule peaks rohkem tähelepanu pöörama. Petitsioonile kirjutas alla ka üks Eesti teadlane – Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski.

Kurnitski ütles, et kui 2003. aastal tuli esimene SARS-i viirus, sai paari aastaga selgeks, et viirus levis ka õhu teel. "Seetõttu teadlased tõstsid väga tugevalt häält, et ikkagi on vaja rakendada ennetusmeetmeid, mis siis tähendab, et ruume tuleb korralikult ventileerida," märkis Kurnitski.

Andres Merits ütles, et tema seda petitsiooni küll ei näinud, aga on sellega nõus olnud väga pikka aega.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: