Maskikandmisest tekkiv võltsturvatunne on müüt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valitsused võivad inimeste hooletust kartes jätta olulised meetmed kehtestamata ja aidata nii viiruse levikule hoopis kaasa, hoiatab Theresa Marteau.
Valitsused võivad inimeste hooletust kartes jätta olulised meetmed kehtestamata ja aidata nii viiruse levikule hoopis kaasa, hoiatab Theresa Marteau. Autor/allikas: ERR

Äsjases ülevaateuuringus leidsid Cambridge'i Ülikooli ja Londoni Kuningliku Kolledži teadlased, et maskikandmine ei tekita kandjas võltsturvatunnet. Uue koroonaviiruse tõttu maski kandes ei loobu inimesed hoolikast kätepesust ja muudest ohutusmeetmetest.

Mida tugevamalt inimesed ohtu tunnetavad, seda ettevaatlikumalt nad käituvad. Üks ohutusmeede võib seega tekitada inimestes tunde, et teisi meetmeid polegi vaja. Paraku muudab see seaduspära valitsusi uute koroonaviiruse vastaste meetmete kehtestamisel ettevaatlikuks.

Üks tõhus vastumeede oleks kanda maski vähemalt siseruumis. Enam kui 160 riigis on maskikandmine nüüdseks kohustuslik või soovituslik. Õigesti ette seatud mask aitab koos korraliku kätepesu ja sotsiaalse distantsi hoidmisega viiruse levikut pidurdada.

Ehkki maskide täpne mõju pole veel teada, soovitavad teadlased poliitikutel avalikkuses maskikandmist pigem toetada. Maskikandmine ei ole ise kuidagi ohtlik ning selle võimalik viiruse levikut tõkestav mõju on viirusevastases võitluses igal juhul abiks.

Samas hoiatas Maailma terviseorganisatsioon (WHO) kriisi alguses, et maskikandmine võib inimestes tekitada võltsturvatunnet. Nii võivad inimesed hüljata muud olulised vastumeetmed, näiteks hea käehügieeni. Sestap uuris professor dame Theresa Marteau juhitud teadlasrühm, kuivõrd leidub WHO kartuste kohta päriselt tõendeid.

Üksikisiku puhul on riski korvavat käitumist lihtne jälgida: näiteks tekitab jalgrattur endas näilise turvatunde kiivrit kandes. Ühiskonna tasandil pole see käitumine nii ilmne. Võltsturvatunde teooria pooldajad toovad tavaliselt samuti jalgratta-näite: kiivrikandmise kohustuslikuks tegemine toob kaasa eluohtlikke jalgrattaõnnetuste laine.

Mareteau ja kaasautorid vaatasid läbi teemakohaseid uurimusi ja leidsid vähemalt 22 varasemat teadustööd, mis annaks infot maskikandmise ja viiruse leviku vahelise seose kohta.

Nendest uurimustest kuus olid juhuslikustatud kontrolluuringud, kus jälgiti kokku enam kui 2000 leibkonna käitumist nakkushaiguse ajal. Üheski neist uurimustest ei käsitlenud otseselt võltsturvatunnet või sotsiaalse distantsi hoidmist. Ometi aimdus neist, et maski kandvad inimesed pesevad käsi sama hoolikalt kui maskita kaaskodanikud. Kahes uurimuses väitsid katseisikud koguni, et hakkasid ühes maskikandmisega varasemast rohkem käsi pesema.

Kolm varasemat uurimust olid tehtud aga vaatluste põhjal. Neist selgus, et inimesed eelistavad maski kandvast kaaskodanikust pigem eemale hoida ehk maskikandmine pigem soodustab sotsiaalset distantsi. Samas hoiatavad uurijad, et need uuringud pole saanud eelretsensiooni, mistap tuleks nende tulemustesse suhtuda ettevaatusega.

Theresa Marteau sõnul on hirm inimeste võltsturvatunde ees seega kahjulikum kui inimeste võltsturvatunne ise. Valitsused võivad inimeste hooletust kartes jätta olulised meetmed kehtestamata ja aidata nii viiruse levikule hoopis kaasa, hoiatab ta.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas BMJ Analysis.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: