Viroloogiadotsent: koroonaviiruse õhu kaudu levimist võiks näha võimalusena ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Viirus SARS-CoV-2
Viirus SARS-CoV-2 Autor/allikas: Pixabay.

Nakatumisriski vähendamiseks hoonete ventilatsioonisüsteemide täiustamine ja nende jõulisem käitamine vähendaks võimalust nakatuda ka paljudesse teistesse haigustesse. Sellega kaasnev üldine tootlikkuse kasv avaks ettevõtetele võimaluse selle pealt isegi tulu teenida, leiab Julian Tang, Leicesteri Ülikooli hingamisteede haigustele keskenduv viroloogiadotsent.

Tang pidas Maailma Terviseorganisatsiooni varasemat otsust käsitleda COVID-19 piiskade ja lähikontakti teel levivat haigusena kummaliseks. "Sama ranget tõendusmaterjali nõuet rakendades poleks meil ühegi hingamisteede haiguse kohta selgeid tõendeid, et need levivad eeskätt piiskade ja lähikontakti, mitte õhu kaudu. [...] WHO sõnul kohtles see uut koroonaviirust selle levikumehhanismide hindamisel sarnaselt teistele viirustele, kuid selle tähelepanu oli valikuline," laiendas dotsent.

Eelnevate uuringute käigus on suudetud nakatada rakke nii teiste õhus leidunud koroonaviiruste, sh MERS-i, SARS-iga, kui ka gripi ja RS-viirusega.

Lisaks on gripi kallal tehtud töö näidanud, et vähem kui mikromeetrise läbimõõduga osakestes võib leiduda viirust tihti rohkem kui suuremates piiskades ja pritsmetes. Väiksemates osakestes võib olla 100–10 000 viirusosakest. Suuremates piiskades on nende arv tavaliselt suurusjärgu võrra väiksem.

"See võib tunduda esmapilgul ebaloogiline, kuid kõik sõltub sellest, kus ja kuidas aerosoolid tekivad. Kui viirus nakatab peamisel kopsu alaosas olevaid rakke, on seal viiruskoormus suurem. Ülemised hingamisteed puhastuvad viirustest kiiremini ja osakesi leidub seal selle võrra vähem," selgitas Tang.

Töörühm pole veel täiesti kindel, et sama kehtib ka SARS-Cov-2 kohta. Uus koroonaviirus kasutab raku nakatamiseks teisi valke kui gripiviirused. Sarnaselt gripiviirusele tunneb see end mugavalt aga ka hingamisteede alaosas.

Kuigi aerosoolid on silmale nähtamatud, pakkus viroloog inimeste liigse läheduse tõestamiseks välja lihtsa nipi. "Kui ma tunnen sinuga rääkides, et sõid lõunaks karrit, küüslauku või hoopis napsutasid ning üritasid seda nätsuga peita, hingan ma ilmselgelt sisse seda, mis sinu suust tuleb. Täpselt samasugused aerosoolid võivad kanda edasi ka viiruseid," sõnas dotsent

Viiruse õhu kaudu leviku otsene tõestamine on raske mitmel põhjusel. Isegi kui hingamisteedes leidub kümneid ja sadu miljoneid viiruseid, paiskub välja hingates või rääkides keskmiselt õhku vaid üks 10 000st.

Samal ajal on viiruste väliskest õrn ja õhust proovide kasutamiseks seadmed võivad hävitada neist seetõttu kuni 99,9 protsenti. Nende pärilikkusaine järjestamiseks kasutava PCR-meetodi puhul läheb nende usaldusväärseks täheldamiseks tavaliselt tarvis umbes 3000 viirusosakest. Väiksemate viiruste arvu korral võib neid mõnikord näha, kuid mõnel teisel juhul mitte.

Selles kontekstis on üks kõige tundlikumaid katseseade õhus leiduva koroonaviiruse tuvastamiseks hoopis inimene.

Teadlased pole veel päris kindlad, palju viirusosakesi on tarvis inimeste nakatamiseks. Tõenäoliselt sõltub see muu hulgas inimeste vanusest ja nende immuunsüsteemi seisundist. "Sinule võib piisata 2000 osakestest, minul võib tarvis minna 5000, sest mul on tekkinud teiste koroonaviiruste vastu rohkem antikehi. Sama loogika alusel võivad nakatuda lapsed ja eakad palju kergemini," laiendas dotsent.

Halbade asjaolude kokkulangemisel võib piisata seega inimeste nakatamiseks juba ühest aerosoolipiisast. Sirgjooneline võimalus kokkupuute vähendamiseks hõlmab seega tõhusate ventilatsioonisüsteemide eelistamist, võõrastest eemale hoidmist ja maski kandmist. Kuigi viimaste kaitsva mõju kohta napib kliinilistes katsetes tõendeid, on vähendanud meditsiinilised kirurgimaskid potentsiaalselt ninna või kopsudesse jõudvate viirusosakeste hulka kuni kuus korda.

Pikemat aega samas ruumis viibimise korral jääb sellestki väheks. Tang tõi ühe kurikuulsama näitena USA-s Seattle'is märtsi keskpaigas toimunud kooriproovi. Umbes 2,5 tunniks kokku tulnud 61 lauljast nakatus 33, neist omakorda suri koroonaviiruse tõttu kaks. Kuigi suuremate piiskade ja lähikontakti tähtsust ei saanud täielikult välistada, sai selgitada nakatumist kõige lihtsamalt laulmise ajal õhku paiskunud aerosoolidega.

Tang nentis, et miski ei muutu ilmselt Maailma Terviseorganisatsiooni hiljutise tõdemuse tõttu üleöö. "Ent loodetavasti paneb see valitsusi ja teisi institutsioone mõistma, et tervishoiuasutuste ventilatsioonisüsteemidele tuleb pöörata senisest rohkem tähelepanu ja rohkem peaks mõtlema õhuvahetusele ka büroohoonetes," viitas viroloog. Kuigi õhuvahetuskiiruse kasvatamine ei vii riski täielikult nulli, võimaldaks see nakatumisriski siiski oluliselt vähendada. Eraettevõtted võiks näha tema sõnul ka majanduslikku poolt.

"Nad kaotavad igal aastal miljardeid eurosid, sest inimesed jäävad haigeks ja puuduvad töölt. Parem ventilatsioon ja kiirem õhuvahetus ei vähendaks ainult koroonaviiruse levikut, vaid ka kõigi teiste õhus ja õhu kaudu levivate viiruste edasikandumise riski. Sõltuvalt töö iseloomust on tänu sellega kaasnevale produktiivsuse kasvule on neil võimalus laias pildis sellega plussi jääda," laiendas Tang.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: