Londoni Ülikooli Kolledži teadlased kirjeldasid 43 juhtumit, kus koroonavirust põdeval patsiendil on kas ajutine ajutalitushäire, insult närvikahjustus või mõni muu tõsine ajukahjustus.

Koroonaviirus on ülemiste hingamisteede haigus, mis otseselt mõjutab meie kopse, kuid neuroteadlased ja ajuteadlased ütlevad, et uued tõendid ajukahjustuse ja koroonaviiruse kohta on muret tekitavad.

Uuringu juhtivautor Ross Peterson ütles, et kuivõrd haigus on kestnud vaid mõne kuu, siis me ei pruugi veel teada, millised võivad olla haiguse pikaaegsed mõjud. Peterson lisas, et arstid peaksid teadma võimalikke neuroloogilisi mõjusid, sest varajane diagnoos võib vähendada halbu tagajärgi.

Uuringus osalenud üheksal ajupõletikuga patsiendil diagnoositi väga haruldane haigus – äge dissemineerunud entsefalomüeliit (ADEM). Haigust esineb tavaliselt lastel ja seda võivad põhjustada viirusnakkused.

Uuringurühma sõnul näevad nad Londoni kliinikus täiskasvanud ADEM patsienti korra kuus, kuid nüüd on seda haigust põdevaid patsiente igal nädalal, mis on autorite sõnul muret tekitav kasv.

Kanda Ülikooli neuroteadlane Adrian Owen ütles Reutersile, et tema mure seisneb selles, et parasjagu on miljoneid inimesi, kellel on koroonaviirus. "Kui aasta pärast on 10 miljonit paranenud inimest, on neil inimestel mitmed kognitiivsed puudujäägid ja see mõjutab nende töövõimet ja oskust toime tulla igapäevaste tegevustega," ütles ta.

Oweni sõnul rõhutavad uued tõendid vajadust ulatuslike uuringute ja ülemaailmsete andmete kogumise järele, et hinnata, kui levinud on koroonaviirusest põhjustatud neuroloogilised tüsistused.

Owen ise juhib rahvusvahelist teadusprojekti, kus ta uurib, kas inimese ajufunktsioonid on pärast koroonaviirusesse nakatumist muutunud. Rohkem infot aadressil covidbrainstudy.com.

Londoni Ülikooli Kolledži teadlaste tehtud uuring täiendab ühtlasi teisi uuringud, kus on samuti uuritud koroonaviiruse ja ajukahjustuse omavahelisi seoseod.

Uuring on avaldatud ajakirjas Brain.