Aprilli lõpus teatas Tartu ülikool, et alustab kahte koroonaviiruse teadusprojekti. Üks neist on kaheksast lainest koosnev seireuuring, mille neljas laine lõppes enne jaanipäeva. Teine on aga koroonaviiruse antikehade uuring KoroSero-EST, mis lõppeb juulis.

Üleeestiline seireuuring sisaldab nii küsitlust kui ka testi. Projektijuht Ruth Kalda sõnul osales küsitluses umbes 13 000 inimest ja testi tegi enam kui 10 000 inimest. Projektijuhi hinnangul läks uuring hästi ja saadi palju vajalikke andmeid. Kalda lisab, et uuringu juures oli kõige keerulisem saada inimestega esmast kontakti.

"Me saadame kõikidele juhuslikult uuringusse valitud inimestele kas meili või siis SMS-i telefoni teel, et kui nad soovivad uuringus osaleda, siis nad täidaksid ära kõigepealt küsitluse. Kui kontakti saame siis ei ole enam raske," rääkis Kalda ja lisas, et on ka neid kes kõhklevad ning kes peavad ninaneelu testi ebamugavaks, aga neid ei ole väga palju.

Kalda sõnul oli positiivseid teste võrdlemisi vähe. "Meil on neid 14 ja neid kõiki on jälgitud. Nad märgivad üles oma sümptomite kestuse ja selle, kuidas haigus kulgeb. Vaatame ka seda, kas temaga on midagi juhtunud – on ta sattunud haiglasse," sõnas Kalda.

Kalda juhitud uuringus haiglasse sattunuid ei ole nende seas, kes on positiivse testi tulemuse saanud. Siiski on neid, kellel sümptomid kestavad kaua.

Erinevalt eelmainitud üleeestilisest uuringust, uurib KoroSero-EST projekt inimeste kehades olevaid antikehasid. See tähendab, et tulemus võib olla positiivne ka neil, kellel pole haigussümptomeid olnud.

KoroSero-EST projekt keskendub Saaremaale ja Õismäele. Projektijuht doktor Piia Jõgi sõnul läheb neil siiani ootuspäraselt hästi.

"Tallinnas Järveotsa perearstikeskuses on praktiliselt kõik uuritavad uuringus osalemas. Kuressaares on uuring poole peal. Tegemist on natukene väiksema perearstikeskusega, kui Tallinna Järveotsa perearstikeskus. See, et Kuressaares uuring on poole peal, on ka täiesti plaanipärane ja oodatav", rääkis Jõgi.

Ta lisab, et kuna uuring pole veel läbi, siis pole veel ka täielikke analüüsitulemusi, kuid praeguste tulemuste põhjal on mõni hüpotees juba kinnitust leidnud.

"Väga palju inimesi on tegelikult, kes ei ole olnud haiged kes ei tea, et neil oleks kokkupuudet olnud koroonaviirusega, aga antikehad on siiski positiivsed," märkis ta.

Jõgi lisab, et eestlaste nakatumine on siiski suhteliselt väike ning tema hinnangul on inimesed reeglitest pigem hästi kinni pidanud. Loodetud karjaimmuunsust doktori arvates Eestis praegu pole.