"Pigem näen siin liiga suurt üldistust, et antikehad kaovad ja immuunsus kaob. See pigem langeb ja see on oodatav – nii peabki olema," lausus Peterson. Siiski on põhjapanevaid järeldusi siinkohal keeruline teha, sest koroonaviirus on üsna uus.

"Kaua immuunsuskaitse kui selline säilib, selle kohta on täpselt poole aasta andmed," rääkis Peterson ja lisas, et tema panustaks sellele, et immuunsus viiruse vastu püsib ja järgmine kord, kui satume kokkupuutesse viirusega, oleme kaitstud.

Hiljuti avaldatud uuringust, mis tehti Londoni kuningliku kolledži juhtimisel, selgus, et pärast koroonaviirusesse nakatumist tekkis 60 protsendil esimestel nädalatel kõrge antikehade tase. Kolme kuu möödudes oli antikehade kõrge tase säilinud vaid 16,7 protsendil patsientidest, 90 päeva pärast polnud mõnel patsiendil enam veres üldse antikehi.

Immuunsüsteemil on "mälu"

Kui inimene põeb nakkust noorena, siis see püsib immuunsüsteemi "mälus" kauem. "Erinevad viirused tekitavad erinevat immuunmälu potentsiaali. Reeglina on see seotud sellega, kui tugevasti viirus aktiveerib immuunsüsteemi. Inimesed, kes raskelt põevad, neil tekib väga raske immuunreaktsioon. Ma eeldaks, et nendel on potentsiaal säilitada mälu ka kauem," rääkis ta.

Aja jooksul, kui viirusega üldse kokku ei puutu, võib immuunmälu muutuda kehvemaks, seega jääb potentsiaali olla kaitstud ka üha vähemaks. Kui kaua me viiruse eest kaitstud oleme, ei sõltu ainult inimese enda eripäradest. "See sõltub sageli ka viirusest ja patogeenist. Erinevad viirused tekitavad erinevat immuunmälu potentsiaali," lausus Peterson.

Kes on kes meie immuunsüsteemis?

Kes on T-rakk, mis koroona eest meid kaitsta püüab?

Üks oluline tegelane meie immuunsüsteemis on T-rakk, kes koroonaviiruse tõttu on hakanud huvitavalt käituma. Kui inimene haigestub väga raskesti koroonaviirusesse, muutuvad T-rakud väga aktiivseks.

"Ta [T-rakk] läheb olukorda parandama ja viirust hävitama, aga selle käigus ta aktiveerub nii võimsalt üle, ta hakkab kahjustama iseennast ja väga palju kopsukude." T-rakud aktiveeruvad niivõrd hoogsasti, et paljud neist hävinevad. Tavaliselt T-rakud nii aktiivselt üle ei reageeri.

Siiski ei teki niisugust hüperaktiveerimist kõikidel koroonaviirusesse nakatunud inimestel. Koroonaviirusel on justkui mitu palet – mõnel inimesel on väga rasked haigusnähud, aga mõni põeb haigust väga kergelt või on lausa asümptomaatiline.

Kas varasem kokkupuude koroonaviirusele sarnase viirusega tagab immuunsuse?

Antikehade kaudu saab eristada väga selgelt, kas inimene on varem sama viirust põdenud, sest kindlad antikehad tekivad kindla viiruse vastu. T-rakkudega nii selgelt viiruse põdemist eristada ei saa, kuna need ei tunne haigustekitajaid nii spetsiifiliselt ära kui antikehad. Sarnaste viirustega varasem kokkupuude võib aga T-rakkudel meeles olla.

"Tuleb välja, et osad inimesed oleks nagu seda viirus varem näinud – see ei ole tõsi, sest viirust pole varem olnud – aga arvata on, et mingisugune kokkupuude on olnud varasemate koroonaviirustega, sarnaste viirustega. See väljendub siis nende immuunreaktsioonis," rääkis Peterson.

Võib-olla on mõnel koroonaviirust püstijalu läbi põdenud inimesel sarnase viirusega varem kontakt olnud, mistõttu see kaitseb neid natuke. "Päris selge on, et inimesed, kes seda püstijalu põevad, on reeglina nooremad, ei ole kaasuvaid haigusi," selgitas Peterson.

Teaduslikku infot on paraku vähe nende inimeste immuunsüsteemis toimuvate protsesside kohta, kes viirust ilma sümptomiteta on läbi põdenud, sest neid inimesi on keeruline teadlastel uurida.