Vereproov võib anda aimu haiglasse jõudnud koroonahaige saatusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: National Cancer Institute/Unsplash

Koroonahaigete vereproovis leiduvate signaalmolekulide alusel on võimalik saada aimu, kuidas inimese organism parasjagu nakkuse taltsutamisega toime tuleb. Signaalmolekulides võib peituda ka võti haigust raskemalt põdevate patsientide seisundi leevendamiseks.

Eestis on uurinud Covid-19 raskelt või kergelt põdenud inimeste verd koos oma kolleegidega Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson. Töörühm keskendus signaalmolekulidele, mida kasutavad omavahel suhtlemiseks inimeses ringlevad immuunrakud. "Neid on hästi palju erinevaid ja neil kõigil on oma tähendus. Immuunrakud saavad neid erinevaid signaale ja käituvad selle järgi. Vahepeal lähevad asjad väga käest ära, nagu Covidi korral," selgitas professor saates "Labor".

Tehnoloogia arengu tõttu on võimalik mõõta ja analüüsida samu signaale suurel arvul ka inimestel. "Tuli välja, et mõned sellised signaalid, mis on seotud väga tugevalt põletikureaktsiooniga, need on hästi kõrgel. Kõrged just haigust raskelt põdevates Covid-patsientide, intensiivravipalatis olijates olid need lausa erakordselt kõrged. Tuvastasime selle käigus mõned signaalmolekulid, mis käivad selle haiguse raskusastmega kaasas. Selle põhjal on võimalik esmalt anda hinnang, mis seal inimese sees toimub," sõnas Peterson.

Teisalt on võimalik ka uurida, kas ja milliseid neist signaalidest saaks kasutada haiguse ravimiseks. Mõningaid vastavaid uuringuid on tehtud juba USA-s ja mitmetes teistes riikides. Uuringute põhjal on üks taoline paljutõotav molekul interleukiin-6. "Nagu Covidi puhul sageli, on tulemusi erinevaid. Tõenäoliselt sõltub see väga palju sellest, mis hetkel raviga algust tehakse. Haiguse kulg on väga dünaamiline ja muutub päevade jooksul," tõdes professor. Oma uuringus nägi Peterson, et eriti tugev on immuunsüsteemi reaktsioon esimese 2–3 päeval pärast haiglasse sattumist.

Sisuliselt saaks osade signaalide blokeerimisega vältida kopsudes liigse põletiku teket. "Covidi puhul tekib raske haiguse korral kopsus n-ö signaalmolekulide torm, mis on mõneti kaose moodi olukord. Organism seda enam ise ei kontrolli. [...] Kui immuunrakke läheb korraga kopsu sedavõrd palju, siis nad sisuliselt ummistavad kopsu, tekivad trombid ja paistetus," märkis Peterson. Samuti muutuvad läbilaskvaks veresoonte seinad, tekib palju vedelikku ja see omakord takistab hingamist.

Kui signaalmolekulide blokeerimiseks sobilike ravimite leidmine võtab veel aega, siis diagnostikaks saaks kasutada signaalmolekule juba varem. "Mõned tööd on jõudnud juba sellisele tulemusele, et interleukiin-6 tase esimesel haiglasse sattumise päeva on tegelikult päris hea näitaja selle kohta, kuidas see haigus hakkab kulgema. [...] Kui see on kohe alguses juba väga kõrge, siis ennustus on haige jaoks halb. Tema risk sattuda edasi intensiivi ja jääda kauaks seda haigust väga raskelt põdema on suurem," märkis Pärt Peterson.

Siiski rõhutas professor seejuures, et tulemusi on vaja veel täiendavalt eri töörühmade poolt kinnitada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, intervjueeris: Priit Ennet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: