Mida peate oma senise elu või karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati?

Teadus pakub põnevust ja teadlased on inimesed, kes tahavad avastada uut maailma. Hea teadlase ja kunstniku maailmanägemusel on sarnaseid jooni – olgu olukord milline tahes, üks peab saama teadust, teine peab saama kunsti teha. Parimal juhul ongi teadlase elu ja töö omavahel põimunud, ning on kokku üks nauditav rännak.

Minu teadushuvi on olnud aru saada, kuidas immuunsüsteem toimib. Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta meid infektsioonide vastu, kuid suur küsimus on, kuidas immuunsüsteem teeb vahet, mis on viirus ja mis on osa inimese enda organismist. Arusaamine sellest kujuneb tüümuses, harknäärmes, kus inimese T-rakud arenevad. Selles oskuses omal ja võõral vahel vahet teha on peaülesanne ühel kindlal geenil, mille nimi on autoimmuunne regulaator, lühendatult AIRE.

Olen üks teadlastest, kes avastas AIRE geeni ja hiljem oleme selle teemaga aastaid oma rühmaga tegelenud. Praeguseks on AIRE geeni tähendus jõudnud iga immunoloogiaõpiku lehekülgedele. Selles mõttes on uhke tunne, kui oled teadlasena leidnud midagi, millest on tulnud õpikuteadmine maailmas. 

Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?

Esmapilgul oleks oodatav vastata, et immunoloogia valdkonna peamine väljakutse on Covid-19 pandeemia. Kahtlemata on see suur teema mistahes valdkonnale. Kuid Covid-19 pandeemia peamiseks põhjuseks pean hoopis, et vanemate inimeste immuunsüsteem ei suuda enam efektiivselt võidelda viirustega. Ka vaktsiinidele reageerivad vanemad inimesed halvemini ja neil on rohkem kroonilisi põletikulisi haigusi.

Vananemisel on suur mõju meie immuunsüsteemile ja see on paljuski seotud eelmainitud tüümusega, mis inimese elu jooksul väheneb ja lõpuks kaob. Tüümuse kadumisega hävineb organismis koht, kus arenevad T-rakud ja sellel on tagajärjed meie immuunsüsteemi võimekusele.

Kui suudame paremini aru saada, mis meie immuunsüsteemiga vananemisel toimub ja kuidas saaksime immuunsüsteemi nõrgenemist edasi lükata või lausa vältida, saaksime hakkama nii Covid-19 kui ka teiste tulevaste pandeemiatega.

Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?

Akadeemiku suhestumine ühiskonnaga ei erine olemuslikult mistahes teadlase rollist ühiskonnas. Osa tänase teadlase ülesandest on järjest kasvav suhtlemine avalikkusega ning seda ei saa kunagi olema üleliia.

Defitsiit ekspertarvamusest jääb püsima, sest ühiskond vajab uusi lahendusi. Me kõik tahame uutest asjadest rohkem teada, isegi kui infot on ülearugi. Samas on paljud teadlased introverdid ja julgen väita, et teadustööks sobivad introvertsed inimesed paremini. Teadlasi ei koolitata ajakirjandusega suhtlema, nad õpivad seda kogemuse kaudu ja tasakaalu leidmine erinevate rollide vahel võib olla päris keeruline.

Akadeemiku sõnal on rohkem kaalu, kuid selle taga peab olema ka rohkem kaalutletust. Nii akadeemiku kui ka tavateadlase ülesanne on pakkuda oma arvamust ja sisendit poliitiliste otsuste tegemiseks, kuid teadlane ei peaks olema poliitiliste otsuste nõudja; see ülesanne ja vastutus peab jääma poliitikutele.

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?

Vaieldamatult käib akadeemiku staatusega kaasas suur au. Kuid see ei muudaks mu suhtumist teadusesse, inimestesse või ellu.