Petersoni sõnul on Eesti jõudnud olukorda, kus paljud inimesed on COVID-19 kas läbi põdenud või selle vastu vaktsineeritud. "Kas see on piisav? Pigem on küsimus: milleks see piisav on?" arutles ta saates "Uudis+". Kaitstud inimesi peab tema sõnul olema piisavalt, et vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust. "Nüüd Eesti juba ei ole kõige eesrindlikum olnud vaktsineerimises," märkis ta, kuid lisas, et Eesti siiski liigub kiiremate Euroopa riikidega sama vaktsineerituse suunas.

Karjaimmuunsuse lävendina välja kuulutatud 70 protsenti elanikkonnast on Petersoni sõnul vaid ümmargune number. "Ega loodus ei tunne ümmargusi numbreid," tõdes ta. Lisaks põhineb see protsent mullusel ennustusel. Nüüdseks on delta tüvi olukorda muutnud ja karjaimmuunsuse lävend võiks Petersoni sõnul olla kõrgem.

"Delta tüvi jaguneb organismis väga kiiresti. Selle kaudu, et teda on palju, ta levib ka kiiremini edasi," ütles molekulaarimmunoloog uue viirusvariandi kohta. Samas rõhutas ta, et see ei tähenda, et haigestunud põeksid COVID-19 haigust raskemini. Samuti ei järeldu siit, et vaktsiinid delta variandi vastu ei kaitseks. "Tegelikult enamik vaktsiine vähemalt seni kaitsevad ka delta mutatsiooni vastu efektiivselt. Kuivõrd levik on aga niivõrd laialdasem üldisemalt, siis on ka rohkem inimesi, kes nakatuvad," selgitas Peterson.

Ta nõustus ka väitega, et inimkond vajab COVID-19-ga võitluseks üha uusi vaktsiine. "Me ilmselt jõuame olukorda, mis meenutab meile gripiviirust," märkis ta. See tähendab, et nagu gripiviiruse puhulgi, tuleks kõigil tulevikus end uue koroonaviiruse vastu regulaarselt kaitsepookida. "On vähetõenäoline, et me sellest viirusest päriselt lahti saame," lisas Peterson.

Molekulaarimmunoloog tõdes, et juba viiruse vastu kaitse saanud inimestel antikehatasemed langevad. "Oluline on meeles pidada, et antikehade taseme langus tingimata ei tähenda, et inimesed muutuksid nüüd mittekaitstuks raske haiguse eest," osutas ta.

Immunoloogias on tema sõnul tavaline, et antikehade tasemed kerkivad algul üles ja langevad eriti just vanematel inimestel aja jooksul. "On olemas selline mõiste nagu immunoloogiline mälu ehk tekivad immuunrakud, mis on nii-öelda mälurakud. Need kestavad aastaid, aastakümneid," kirjeldas Peterson. Ehkki mälurakke pole tingimata palju ja neid jääb ajas vähemaks, võib inimese kaitstus viimaste abil püsida. "Kui inimene uuesti nakatub viirusega või saab uue vaktsiinidoosi, siis nad väga kiiresti aktiveeruvad ja hakkavad uuesti tootma antikehasid," sõnas molekulaarimmunoloog.

Teiseks aitavad inimese immuunsüsteemis kaitstust ülal hoida T-rakud, mis vastutavad immuunvastuse eest. "Kokkuvõtvalt antikehade langus toimub, aga see tingimata ei tähenda, et inimestel kaob kaitse ära," ütles Peterson. Antikehade taset on tema sõnul võimalik uute vaktsiinide abil tõsta. Kolmanda kaitsesüsti tegemine pole tema sõnul praegu veel vajalik, aga samas soovitab ta Eesti riigil selleks aegsasti valmis olla.

Edaspidi huvitaks Pärt Petersoni rohkem, kuidas toimivad vaktsiinid vanematel ja kaasuvate haigustega inimestel. "Algses 95 protsendis (tõhususes) polnud väga palju vanemaid inimesi uuringutes. Seepärast see protsent nii kõrge oli," märkis ta. Vanemate inimeste hulgas ei pruugi vaktsiin tema sõnul haigestumist ära hoida üldse nii paljudel juhtudel. "Võtmeküsimus on: miks see niimoodi on?" arutles Peterson.