Petersoni sõnul ei kiirustanud ravimifirmad uut ja just delta variandi vastu suunatud vaktsiini arendama, sest delta tõusis ohtliku variandi staatusesse alles maikuus. "Kevadel olid meil olemas alfa, beeta ja gamma variant, aga nüüd me nendest ei räägi ja isegi ei mäleta enam," osutas ta saates "Uudis+". Kuna delta tüvi ei jää samuti viimaseks ja vaktsiinitootmine hõlmab suuri tehaseid üle maailma, peab iga uue vaktsiini tootmine olema profesori sõnul läbimõeldud otsus.

Ettevõtete Pfizer ja Biontech teatel peavad nad kolmanda süsti tegemist praeguse vaktsiiniga küll tõhusaks, ent arendavad siiski oma vaktsiinist täiustatud ja delta variandi vastu suuantud versiooni. Ettevõtted teatasid ka kliiniliste katsete algusest augustis. Petersoni sõnul ei saa Pfizeri ja Biontech otsust pidada aegalseks reageerimiseks, eriti kui arvestada, et selleks oli aega vaid mõned kuud.

"Kliiniliste katsetuste üks põhieesmärk on tõendada, et tõepoolest antud vaktsiin on ohutu," põhjendas Peterson viivitust. Veelgi olulisem on professori sõnul näidata, et uus vaktsiiniversioon ka tõepoolest paremini kaitseb. "Efektiivsust saab mõõta ainult nii-öelda katsega põllul ehk elus endas. Selleks tuleb viia mingisugune uuring läbi," lisas ta. Kui näiteks 3000 inimesega tehtud uuring näitaks, et uue vaktsiiniga tehtud kolmas süst kaitseks neli korda tõhusamalt kahest praegusest süstist, oleks ravimiregulaatoritel kolmanda doosi soovitamisel millestki lähtuda.

"Kujutan ette, et kui augustis alustati, siis enne selle aasta lõppu võiks need tulemused olla olemas," oletas Peterson uue vaktsiiniversiooni valmimisaega. Ühest küljest tuleb esmalt ära oodata kliinilised uuringud, teisest küljest seisab ettevõtete ees oma tehaste ümberkorraldusel suur logistiline väljakutse.

Küsimuse peale, miks kolmandale süstiringile läinud riigid selleks endiselt praegust versiooni kasutada plaanivad, vastas Peterson, et praegust vaktsiini on miljardite dooside kaupa kohe riiulist võtta. "Tõsi on seegi, et praegu olemasolevad Pfizeri vaktsiinid töötavad ka delta variandi vastu," tõdes ta.

Teisisõnu tähendaks praeguse versiooniga tehtud tõhustusdoos vaktsineeritule 85-protsendist ja uue versiooniga tehtud süst 95-protsendist kaitset. "Peaksime pürgime selle poole, et kaitse oleks maksimaalselt hea, aga ega natukene madalamad arvud ei ole halvad arvud," leidis Peterson.

Maailma terviseorganisatsioon on professori sõnul olnud kolmanda doosi soovitamisel ettevaatlik, sest lääneriikide eelistamine on pälvinud palju kriitikat. "Läänemaailmas on inimesed kaks doosi saanud ja enamikus riikides on vaktsineerimise hõlmatus 50 kuni 70 protsenti inimestest, vanemates populatsioonides rohkemgi. Aafrikas aga on vaktsineeritud kolm protsenti inimestest," võrdles ta. Kui selles olukorras pakkuda Lääne inimestele kolmandat doosi, on see Petersoni sõnul eetiliselt kaheldav valik.

Arvestades, et viirus muteerub üha edasi ning ponnistustele vaatamata tajutakse mRNA vaktsiinide arendust aeglasena, on Petersoni sõnul olemas veel üks võimalus: ühendada mRNA vaktsiinis erinevad tüved justkui üheks kokteiliks ehk teha multivalentne COVID-vaktsiin. "Veel kirjeldamata mutantide vastu muidugi on raske seda välja töötada," tõdes ta, kuid tõi võrdlevaks näiteks gripivaktsiinid, mis kaitsevadki kolme-nelja variandi vastu korraga.

"Immuunsüsteem põhineb treenimisel samamoodi nagu sportlane teeb trenni," võrdles Peterson veel. "Ei piisa, kui teed ühe korra trenni ja siis oledki olümpiavõitja." Sestap on tema sõnul oluline immuunsüsteemile mitu korda kordusdooside näol tõuget anda. Tulevikus võib tema sõnul häid tulemusi anda ka erinevate vaktsiinitehnoloogiate kombineerimine.

Ehkki delta variandi vastu suunatud vaktsiine tuleb veel oodata, peab Peterson kolmandat doosi igal juhul tõhustavaks. "Riikliku positsioonina aga kindlasti peaks kogu kolmanda doosi paradigma suunama inimestele, kes on tõesti terviseprobleemidega või vanemad," märkis ta siiski ja selgitas, et Eesti inimesel tasub kolmandale doosile mõelda alles aasta möödudes teisest süstist.