Merits märkis, et Pfizeri koroonavaktsiin töötati välja eelmise aasta alguses levinud viirusetüve vastu. Toona oli kasutatud toimeaine kogus viiruse seljatamiseks piisav. "Olnuks üsna raske ette näha, kas see osutub piisavaks ka siis, kui antikehade hulk stabiliseerub, mis võtab aega 6–24 kuud. Lisaks ründavad uue viiruse variandid eelkõige suurema doosiga ja selle tõrjumiseks on vajalik tugevam kaitse," lisas professor.

Mäng numbritega

Ravimiameti meditsiininõuniku Alar Irsi sõnul pole ajalehes Financial Times ilmunud loos suurt uudist. "Loomulikult on vaktsiini koostis ja annuse valikuks olevad andmed müügiloa üle otsustades teada. Teada on, et suurem annus võib anda parema või pikema immuunvastuse, aga annab rohkem vaktsineerimisreaktsioone," selgitas Irs.

"SARS-CoV-2 puhul ei olnud erinevalt nn vanadest vaktsiinvälditavatest tõbedest müügiluba andes täpselt teada, milline immuunvastus on kaitseks vajalik," lisas nõunik. Õige tasakaalu leidmine nõuab täiendavaid uuringuid.

Pfizeri põhjendust pidas mõistetavaks ka Andres Merits. Samas põhines ravimifirma oletus esimese doosi manustamise järel kogutud andmetel, kui katselist vaktsiini oli manustatud vaid vähestele inimestele. "Moderna vaktsiin, millel on peale erineva mRNA hulga Pfizeriga veel mõned erinevused, on laialt kasutusel ja suuremale doosile vaatamata raskemaid kõrvalmõjusid ei põhjusta," viitas professor.

Loogilise argumendina võis ettevõte mõelda professori hinnangul ka tootmisele ja turustamisele. "Kui vaktsiini põhikomponenti on 3,3 korda vähem, saad toota rohkem doose. Seda võib taas vaadata ärikasumi vaatenurgast, kuid ka hoopis positiivsemas võtmes, sest võimaldas manustada vaktsiini varakult võimalikult paljudele," selgitas Merits. See peab paika nii teiste maailma riikide kui ka Eesti puhul.

Näiteks on Eesti vaktsineeritutest hõlmatud Pfizeri vaktsiiniga 67,9 protsenti. "On lihtne näha, et kangema doosi tagajärg oleks olnud vaktsineeritute arvu väga suur vähenemine, sest sisuliselt poleks alla 50-aastasteni jõutudki," viitas Merits. AstraZeneca vaktsiini alla 50-aastastele ei manustata ja Moderna vaktsiini tarned on olnud võrreldes Pfizeri omadega väiksemad.

Jääkdoosi kasutamine poleks päästnud

Andres Meritsa hinnangul poleks viinud palju tugeva immuunvastuseni ka Pfizeri viaalide nn jääkdoosi kasutamine. Ravimifirma süst sisaldab 30 mikrogrammi jagu mRNA-d, kuid viiele inimesele ette nähtud viaalis on seda kokku 180 mikrogrammi. Nõnda sai sobivat nõela kasutades paljudes riikides ühe doosiga vaktsineeritud kuus inimest.

Selle asemel viaali sisu väiksemas mahus lahustamine ja viie 36-mikrogrammise süsti tegemine pole saanud Euroopa Ravimiamet heakskiitu. "Ka on küsitav, et selline väike lisahulk mRNA-d oleks olulist efekti andnud. Kindlasti mitte poleks see lähenenud Moderna vaktsiinile, mille igas süstis on sada mikrogrammi RNA-d," lisas Merits.

Vahed vaktsiinide vahel jäävad

Kolmanda vaktsiinidoosi manustamise mõju on uurinud praeguseks nii Pfizer kui ja Moderna. Seejuures kasutas Pfizer oma tavapärast 30-mikrogrammist doosi; Moderna aga vähendas tõhustusdoosis mRNA hulka kaks korda 50 mikrogrammile. Kuigi mõlemate toel paranes immuunsus väga tugevalt, ei saa katseid nende ülesehituse tõttu võrrelda.

"Immuunsuse tõus süstieelse ajaga oli Modernal umbes 40 korda kuni sada korda Pfizeriga vanema vanuserühma korral, kuid seda võib seletada ka algse kolmandale süstile eelnenud tasemete vahega," selgitas Andres Merits.

Võib olla kindel, et ka kolmanda doosi toel kasvanud antikehade tase hakkab aja möödudes taas vähenema. Nende stabiilne tase saab olema aga väga tõenäoliselt kõrgem.

"Tõsi, me ei tea, kas see vahe saab olema 3,5 või 11 korda, nagu olid algsed numbrid Pfizeril vastavalt nooremate ja vanemate inimestega, kuid kindlasti jääb oluline vahe kahe ja kolmedoosilise vaktsineerimise vahel püsima," sõnas professor. Samas nentis ta, et pole veel selge, kas kolmas doos tagab nakatumise eest mitmeid aastaid kestva kaitse.

Meritsa sõnul on Pfizeri otsuste praegu kritiseerimine lihtne, kuid sisuliselt tulutu. "Kindlasti tekitab teadmine, et esialgne vaktsineerimisskeem vajab täiendamist, frustratsiooni ja mõnel ka pettumust, kuid taas on alternatiiv – töötada enne vaktsiinide kasutuselevõtmist välja ideaalne vaktsineerimise skeem," märkis professor. Samas oleks see tähendanud terve elanikkonna vaktsineerimisega vähemalt aasta viivitamist.

Meritsa sõnul tuleks eakatele kolmanda doosi manustamisega alustada võimalikult kiiresti. Praeguseks pole tema hinnangul kahtlust, et

1. Tõhustusdoosiks ei ole vaja vaktsiini delta või muule tüvele kohendada. Pfizeri doos on sama kui algsel doosil, Modernal kaks korda väiksem.
2. Tõhustusdoos tõstab antikehade hulka võrrelduna teise doosi järgse ajaga. Tõus on suurem vanematel inimestel. Kaks doosi Pfizerit andis alla 55-aastastele umbes kaks korda parema immuunvastuse, kuid üle 65-aastatele kolmanda doosiga vahe kadus st neutraliseerivate antikehade hulk mõlemas grupis oli väga sarnane.
3. Tõhustusdoosi järgne antikehade hulk on palju suurem teise doosi järgsest hulgast ja vahe on mitmekordne, näiteks Pfizeri kolmanda doosi saanutel 11 korda.
4. Päriselu andmed näitavad, et ligi 100-kordne vahe (võrrelduna tõhustusdoosi-eelsele ajaga) tõstab kaitset nakatumise ja haigestumise eest vähemalt viis korda, tõenäoliselt kümme või enam korda ehk tasemeni 95 protsenti, kuid nüüd juba delta tüve vastu.
5. Efekt tõhustusdoosist on palju kiirem kui algse vaktsineerimise puhul. Täiendav kaitse saadakse vähem kui kahe nädalaga.
6. Tõhustusdoosi kõrvalefektid on samad või väiksemad kui teisel vaktsiinidoosil.

Alar Irsi sõnul on kolmas annus praegu kõne all

• immuunpuudulikel, kes võivad esmase seeria jaoks vajada kahe asemel kolme annust, et adekvaatne kaitse saavutada. Neil pole see nn tõhustusdoos, vaid esmase vaktsineerimise osa,
• x kuud pärast vaktsineerimist tõhustusdoosina, kui epidemioloogilistest andmetest on näha, et raske COVID-i esinemine/hospitaliseerimine hakkab täielikult vaktsineeritutel sagenema või hakkab sagenema teatud tunnustega (vanus, kaasuv tõbi vmt) täielikult vaktsineeritutel.