Molekulaarimmunoloog: koroonavaktsiin hakkab korralikult tööle 28 päevaga

Foto: Sergei Stepanov/ERR

Ettevõtte Pfizer/BionTech koroonavaktsiin hakkab inimest lubatud määral kaitsma alles pärast teist süstikorda ehk umbes alates 28. päevast peale esimest süsti. Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloog Pärt Petersoni sõnul on teise süsti tegemine tõhusa kaitse tekitamiseks hädavajalik.

"See on väga efektiivne vaktsiin. Ta kaitseb inimesi umbes 90–95 protsendi ulatuses. Vajalik on kindlasti kaks süsti ajavahega, mis on soovituslikult 21 päeva," ütles Peterson saates "Uudis+".

Pfeizeri ja BionTechi vaktsiin läbib praegu kolmanda faasi kliinilistes katseid. Esimest korda süstiti seda inimestele mullu augusti alguses ja Petersoni sõnul näitavad uuringud, et ka viis või kuus kuud hiljem püsivad vaktsineeritute kehas antikehad. "Moderna ja Pfizer mõlemad on püüdnud ka varasemalt suvel vaktsineeritud inimesi tagasi kutsuda ja neid analüüsida, et (välja selgitada), kaua antikehad püsivad. Vähemalt senine andmestik ütleb, et need püsivad," märkis ta.

See ei tähenda, et immuunsus poole aastaga kaoks, vaid viitab teadlase sõnul praegu pelgalt jälgimisaja pikkusele. "Olen näinud spekulatsioone või arvamusi, et antikehad võiks vähemalt kesta paar aastat, kui nad praegu on püsinud nii hästi ajaraamis, mis praegu teada on," ütles professor. Sama usub Peterson enda sõnul ka ise, kuid möönis, et vanematel inimestel võib vaktsiini tekitatud immuunvastus oodatavalt ajas teistest kiiremini langeda.

Teise süstita vaktsiin ei tööta

Süstimine kahes järgus on Pärt Petersoni sõnul pea iga vaktsiini puhul oluline ja immunoloogias peaaegu õpikuteadmine. Inimesele tehakse esimene süst ja siis oodatakse. "See ootamine ei ole niisama, vaid inimese organismis hakkavad siis antikehi tootvad B-rakud paljunema," selgitas ta.

Ühel B-rakul võtab paljunemine umbes ööpäev. Petersoni sõnul peab B-rakke kehasse saama palju, et ka antikehi saaks seejärel palju. Kolm nädalat on uurija sõnul üsna standardne immunoloogiline ajavahemik. "Siis antakse teine (süst). Inglise keeles nimetatakse seda boosteriks ehk eesti keelde võiks tõlkida "võimendiks". Teine süst paneb B-rakud veelgi tugevamini paljunema ja lisaks teeb see antikeha veelgi teravamaks selle viiruse suhtes," põhjendas ta.

Lõpliku immuunsuse saavutab vaktsiini saanud inimene umbes seitse päeva peale võimendi saamist. Ühtekokku juhtub see siis umbes 28 päeva pärast esimest süsti. Samas tuletas Peterson meelde, et inimesed reageerivad vaktsiinile erinevalt ja nende B-rakkudel kulub võimenduseks erineval määral aega. "Sõltub inimesest, tema haigustaustast, vanusest, paljudest asjadest. Ei saa panna nii, et kõigil see toimub täpselt 21 päeva pärast ja kesköösel kell 00:00. Tegemist on bioloogiaga," ütles professor.

Veel tõi Peterson esile, et koroonaviirusega nakatumine ja sellesse haigestumine on kaks erinevat asja. "Nakatumine on see, kui ollakse PCR-positiivne. See ei tähenda, et inimene tegelikult otseselt oleks haige," selgitas ta. Seega on inimesel peale esimese vaktsiinisüsti saamist endiselt oht viirusega nakatuda või isegi leebete sümptomitega haigestuda. "Antikehad ei ole veel nii tugevad, võimsad ja täpsed kui 28 päeva või kuu aega hiljem," tõdes Peterson.

Mis saab haiguse läbipõdenutest?

Koroonaviiruse läbipõdenud inimese immuunsus sõltub Pärt Petersoni sõnul väga palju haiguse kulust. Kui vaktsiinist saadav immuunsus saavutatakse standardiseeitud protokolli abil, siis läbi põdedes tekib inimestel väga erineva kaitsevõimega antikehi.

"Neil, kes põevad raskelt, tekib väga tugev immuunvastus selle tulemusena ja väga tugevad antikehad. Nemad tõenäoliselt on kaitstud," sõnas Peterson. Samuti on tema sõnul viiruse tagasituleku eest kaitstud inimesed, kes põdesid haigust paar nädalat tugeva palaviku ja selgete sümptomitega. "Inimestel, kes on olnud asümptomaatilised või isegi põdenud seda väga leebete tunnustega, ei pruugi väga tugevaid antikehi tekkida," võrdles uurija.

Nagu öeldud, ka vaktsineeritud inimene võib viiruse ikkagi üles korjata, kui kohtub väga tugevat viirusdoosi kandva inimesega. Petersoni sõnul suudab vaktsiin viiruse kehas üsna kiiresti maha suruda, kuid vaktsineeritud inimene võib ikkagi olla esimesed paar päeva nakkusohtlik. Samasugune paaripäevane ajaaken võib tekkida viirust nõrgalt läbi põdenud inimestel, kes viiruse uuesti üles korjavad.

Peterson tunnistas, et teadlased ei tea viiruse kohta veel paljut. "Alguses ka ju arvati, et uuesti nakkumist ei toimu, aga seda on leitud. Jällegi, siin on statistika, mis näitab, et sellised juhtumid on olnud. Need on ka meedias väga kajastatud. Samas see on üks protsent kõigist juhtumitest," ütles ta.

Samas märgib Peterson, et vaktsiin kaitseb ka nii-öelda uute viirustüvede eest. Muteerumise käigus muutub vaid väike kindel piirkond viiruses genoomis, aga immuunvastus tekitab antikehi paljude viiruse piirkondade vastu. "Kui vaktsineeritakse, siis ühe viiruse valguga, mis on ogavalk ja see on päris suur. Immuunsüsteem tekitab valke, mis istuvad selle ogavalgu erinevatele piirkondadele ja kui üks nendest kohtadest isegi on muteerunud, siis see ei muuda lõpptulemust," ütles professor.

Pärt Peterson oli külas saates Uudis+ 21. jaanuaril.

Toimetaja: Airika Harrik

Allikas: Uudis+, küsis: Lauri Varik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: