Loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas on akadeemikukandidaadiks esitatud:
JAAN EHA
ANNE KAHRU
MIHKEL KALJURAND
MAIA KIVISAAR
MARIS LAAN
IVO LEITO
IRJA LUTSAR
ANDRES MERITS
MARI MOORA
TIINA NÕGES
PÄRT PETERSON
MIHKEL ZILMER
TÕNIS TIMMUSK
MARGUS VIIGIMAA
JAAN EHA
Kardioloogiaprofessor Jaan Eha on üks esimesi uurijaid, kes on tegelenud südameinfarkti põhjuse-tagajärje seoste väljaselgitamise ning nendest lähtuvate ravimeetodite väljatöötamisega. Eha on otsinud uudseid lahendusi südamehaiguste diagnostikaks ja ravimiseks. Tema teadmiste najal ja käe all on Tartu ülikooli juures tekkinud uus põlvkond kardiolooge.
Ta on uute ravi- ja uurimismeetodite väljatöötaja ja kasutuselevõtja ning tema eeskujul on kaasaegsed meetodid kanda kinnitanud Eestis igapäevases praktikas. Ka maailmas kuulub Eha kardioloogia-uuenduste liidrite hulka. Koos Tartu ülikooli prekliinilise instituudiga ning Geenivaramuga kombineerib ta kliinilistes uuringutes väga erinevaid kaasaegseid geneetilisi ja biokeemilisi alusuuringuid, selgitamaks uusi biomarkereid kardioloogiliste haiguste varajaseks diagnoosimiseks ja kliiniliste seisundite teaduspõhiseks hindamiseks.
Südamekliiniku juhatajana on professor Jaan Eha vastutav kardioloogia õpetamise eest Tartu ülikoolis. Ta on Euroopas aktsepteeritud kaasaegse kardioloogia õppekava ja väljaõppesüsteemi (residentuur) rajaja ning arendaja Eestis. Tema juhendada on vastava eriala residentuur ka praegu.
Jaan Eha hinnatakse tugevaks teadlaseks olemise kõrval ka hea õpetaja ja juhendajana, kelle tegevusest ja õpilaste järelkasvust on vormumas Eha koolkond. 2004. aastast on ta töötanud TÜ arstiteaduskonna kardioloogiakliiniku (uue nimega südamekliiniku) juhatajana. Tänu tema tegevusele on tekkinud ka uus põlvkond kardioloogia valdkonnas tegelevaid teadlasi.
Professor Jaan Eha on sotsiaalministeeriumi peakardioloog ja kardioloogia nõunik. Ta on paljude rahvusvaheliste erialaseltside liige ning osalenud mitmete Euroopa kardioloogia arvukate eriala ravijuhiste koostamises. Ta on olnud Euroopa kardioloogide seltsi mitme komitee liige ja kuulub kardioloogia nõunikuna Euroopa ravimiametisse.
Vaata veel:
Südamearst uutest ravireeglitest: patsiendi jaoks ravi tulemus muutub
Eestlase süda on ohtlikult haige
MAIA KIVISAAR
Tartu ülikooli geneetikaprofessori Maia Kivisaare teadustöö hõlmab mikrobioloogia, geneetika ja molekulaarbioloogia kattumisala, mis pakub olulist väljundit meditsiiniteadusele. Alusuuringud võimaldavad paremini mõista bakterite evolutsiooni ja kohastumustega seonduvaid molekulaarseid mehhanisme. Peamiselt stressitingimustes, kus on mikroorganismide evolutsioon eriti kiire.
Teadmiste alusel saab baktereid tõhusamalt kasutada näiteks epoksüvaikude tootmisprotsessis fenoolidest lähtuva keskkonnareostuse likvideerimiseks. Samal ajal võimaldavad uuringud leida uusi märklaudu, mida saaks kasutada bakteriaalsete nakkuste korral mikroobide tõrjumiseks. Kivisaare peamiselt eriala juhtivates teadusajakirjades avaldatud uurimusi on tsiteeritud kokku üle tuhande korra.
Kivisaare töörühmast on välja kasvanud uus põlvkond teadlasi, kes on kujundanud tugeva tausta molekulaarses mikrobioloogia erialal, mida paarikümne aasta eest veel sellisel kujul ei eksisteerinud.
Samaaegselt paistab professor silma oma aktiivsusega teadusorganisatsiooniliselt, olles Tartu ülikooli senati ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu liige ja omades konstruktiivset positsiooni nii ülikooli kui ka Eest teadus- ja ülikooliharidust puudutavates küsimustes.
Teadustöö taseme pitserina on Kivisaarele kahel korral omistatud Eesti Vabariigi teaduspreemia.
Vaata veel:
Ebasoodsas keskkonnas bakteritel rutt muutuda
IRJA LUTSAR
Meditsiiniteadusega peaaegu 30 aastat tegelenud Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar on hariduselt ja kogemustelt lastearst. Oma erialal rahvusvaheliste ekspertide sekka kuuluva Lutsari teadustöö hõlmab nii eksperimentaalseid, in vitro kui ka kliinilisi uuringuid, mis ulatuvad farmakokineetilistest uuringutest ravimite tõhususe ja taluvuse uuringuteni.
Viimasel kümnendil on olnud Lutsari üheks peaeesmärgiks pöörata Eestis enam tähelepanu HIV infektsioonide uurimisele. Tänaseks on olemas hästi töötav HIV uuringute rühm, loodud mahukas HIV uuringute andmebaas ja sõlmitud tihedad sidemed kolleegidega välismaal.
Teiseks oluliseks uurimissuunaks on laste nakkushaigused ja nende ravi. Koos kolleegidega on Lutsar loonud Eesti lasteuuringute võrgustiku, mis ühendab 20 uurijat. Osaletud on mitmetes Euroopa Liidu 7. raamprogrammi rahastatud uuringutes, mis on olnud aluseks ravijuhistele Eestis ja teistes Euroopa riikides.
Lutsari igapäevaste tööülesannete hulka kuulub ka õpetamine kõrghariduse kõigil tasemetel. Samal ajal on professor jätkanud haigete nõustamist nakkushaiguste alal Tartu ülikooli kliinikumi laste intensiivravi osakonnas ja Tallinna lastehaiglas.
Meditsiinilise mikrobioloogia tutvustamisel ja Eesti teadusprobleemide valgustamisel on ta osalenud raadiosaadetes, televisioonis ning kirjutanud arvamuslugusid. Lutsari teadustööd on 1994. ja 2010. aastal tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga, 2013. aastal omistati talle Eesti Vabariigi Punase Risti II klassi teenetemärk.
Vaata veel:
Tartu teadlased arendavad uudset HIV-i testi
Irja Lutsar: HI-viiruse kandjate elukvaliteet võib olla isegi parem kui tavainimestel
HI-viiruse kandjad võivad pideva ravi abil elada täisväärtuslikult ja kaua
Irja Lutsar: superindividualism läheb meile kalliks
TIINA NÕGES
Eesti maaülikooli hüdrobioloogia professor Tiina Nõgest võib pidada õigustatult mageveekogude uurimise vallas Eesti tipuks. Kuigi Nõges on töötanud juba ülikooli lõpetamisest peale Võrtsjärve kaldal asuvas limnoloogikeskuses, ei piirdu tema teadustöö vaid Võrtsjärve ja Eestiga.
Töö eksperdina Euroopa Komisjoni Ispra teadusuuringute ühendkeskuses Itaalias muutis professori haarde üleilmseks. Nõges on osalenud pidevalt ka Euroopa teaduse raamprogrammide projektides.
Professor Nõgese senine teaduslik pärand on esmajoones pühendatud siiski Eesti siseveekogude elanike toiduringe uurimisele. Näiteks õnnestus tema töörühmal kalavastsete toitumisuuringute käigus seostada esimest korda magevetes mikroobne toiduahel kalastiku elujõulisusega. Need ja laiema geograafilise haardega uuringute tulemused on ilmunud enam kui sajas kõrgetasemelises publikatsioonis, mida on viidatud Web of Science andmebaasis enam kui 1800 korda.
Tiina Nõgese tööd on tunnustatud kahel korral Eesti Vabariigi teaduspreemiaga. Aastatel 2009—2012. oli ta Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor.
Vaata veel:
Kliimamuutuste mõjul jäävad meie jõed jääkatteta
Võrtsjärve äärde püütakse turiste meelitada
TÕNIS TIMMUSK
Tallinna tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna molekulaarbioloogia professor Tõnis Timmusk töötas aastatel 1996–2003 Uppsala ja Helsingi ülikoolides. Alates 2002. aastast on ta Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudis pidanud loenguid neuro- ja rakubioloogiast.
Tõnis Timmusk on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kes on närvisüsteemi ja selle haiguste molekulaarsete uuringutega tegelenud üle 20 aasta. Ta kuulub enim tsiteeritud Eestis töötavate bioloogia ja meditsiini ala teadlaste hulka. Ta on avaldanud arvukalt publikatsioone teadusajakirjades, sealhulgas ka tippajakirjades Nature, Nature Genetics, Science.
Tema senised saavutused on seotud eelkõige närvirakkude elu ja surma üle otsustavate valkude neurotroofsete tegurite uurimisega, ka Huntingtoni ja Parkinsoni tõbede puhul. Ta on tegelenud ka kognitiivsete häirete, skisofreenia, vasakkäelisuse geneetiliste aluste ja närvisüsteemi regeneratsiooni molekulaarsete mehhanismidega.
TTÜ-s on Timmusk üles ehitanud eduka neurobioloogia uurimisgrupi ning organiseerinud palju rahvusvahelisi seminare ja konverentse. Ta on edukalt taotlenud grante nii Eestis kui välismaal, retsenseerinud paljude Euroopa riikide granditaotlusi ja enam kui 20 erinevasse rahvusvahelisse teadusajakirja avaldamiseks saadetud käsikirju.
Lisaks akadeemilisele tegevusele on professor Timmusk olnud aktiivne oma teadussaavutuste praktilisel rakendamisel. Ta on kuue patenditaotluse perekonna kaasautor, neist kahest on väljastatud ka mitu patenti erinevates maades, ka USA-s. Tõnis Timmusk on kahe biotehnoloogia ettevõtte teaduslikuks kaasasutajaks.
Professor Timmusk on aktiivselt osalenud ka teadusorganisatsioonilises tegevuses Eestis – ta on Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu liige ja Artur Linnu stipendiumifondi nõukogu liige. Ta on saanud arvukalt teaduspreemiaid ja tunnustusi: Tartu Ülikooli arstiteaduskonna medal, Eesti Vabariigi teaduspreemia arstiteaduse alal ja Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk.
Vaata veel:
TTÜ geenitehnoloogid said USAst grandi haruldase haiguse uurimiseks
''Laboris'' otsiti võimalusi teaduse avatumaks muutmiseks
Lõppraport: rahvuslik eraldatus on Eestis enim seotud elukohtadega
ANNE KAHRU
Anne Kahru alustas 1990. aastate keskel põlevkivitööstuse ja raskemetallidest põhjustatud keskkonnasaaste uurimisega. Uuringutes keskendub ta mürkide nanoosakestele. Mudelorganismide abil tehtud teadustöö on nüüdseks arenenud tasemeni, mis võimaldab uurimistulemusi ka meditsiinis kasutada.
Kahru teadustööd annavad vastuse küsimusele, kas uued tehnoloogiad muudavad osakesi mürgisemaks või ohutumaks. Tema uurimisfookus on suunatud sünteetilistele nanoosakestele ja nende bioloogiliste protsesside selgekstegemisele.
2006. aastal alustas tema grupp ühe esimesena maailmas nanosuuruses metallioksiidide ökotoksikoloogiliste uuringutega, nüüd on teadustöösse kaasatud nii antimikroobsete nanomaterjalide kui ka loomarakkudega in vitro tehtavaid uuringud.
Lisaks Eesti ülikoolide vahelise ühisprojektide koordineerimisele, aga ka Tartu ülikoolis, maaülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis loengute andmistele ja kraaditööde juhendamisele esineb Kahru tihti rahvusvahelistel konverentsidel Soomes, Ameerikas ja Saksamaal.
Anne Kahru kuulub keskkonnateaduste ja ökoloogia ning farmakoloogia ja toksikoloogia valdkonnas maailma 1% enimtsiteeritud teadlaste hulka.
2011. aastal omistati Anne Kahrule Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli "Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid" eest. 2015. aastal valiti Anne Kahru Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professoriks ajavahemikul 2015 kuni 2018.
Vaata veel:
Eesti teadlased asuvad uurima antimikroobsete nanopinnakatete plusse ja miinuseid
KBFI teadlased otsivad võimalust kasutada raua nanoosakesi inimkeha sisemusest täpsemate MRT piltide tegemiseks
MARIS LAAN
Maris Laan on Tartu ülikooli inimgeneetika professor meditsiiniteaduste valdkonnas.
Nii doktorantuur 1990. aastate alguses Helsingis kui ka järeldoktori periood Svante Pääbo laboris kümnendi lõpus panid aluse viljakale teadustegevusele, mis on olnud suunatud inimgeneetikale. Laane rahvusvaheliste trükiste koguarv läheneb sajale. Esimesed rahvusvahelise mõjuga artiklid avaldas ta juba 1995. aastal.
Osalemine suurte rahvusvaheliste konsortsiumite koostööuuringutes on olnud edu täiendavaks pandiks. Publikatsioonide seast leiab rohkelt maailma olulisemates üldistes ja erialastes ajakirjades avaldatud artikleid. Maris Laane teadustöid on on tänaseks nii Scopuse kui WoS andmebaaside, samuti Google Scholari andmeil, viidatud ligikaudu 4000 korral, mis on soliidne tulemus nii kõrgeltviidatavas valdkonnas nagu inimgeneetika.
Laan on kandnud oma uurimistöö tulemusi ette kümnetel rahvusvahelistel teadusüritustel ja paarikümnes ülikoolis. Samal ajal on ta aktiivselt osalenud oma teadustöö tutvustamisel ja populariseerimisel ka Eesti kuulajaskonnale nii televisioonis, raadios kui ka kirjutavas pressis.
Eestis on Laane tegevust tunnustatud 2010. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemiaga molekulaarbioloogia ja keemia vallas uurimuste eest inimgenoomi polügeensete tunnuste teemal.
Vaata veel:
TÜ teadlased leidsid hiliseid rasedustüsistusi mõjutavad platsenta geenid
Videod: Teadlased arutasid õnneliku raseduse seminaris viljakuse ja viljatuse teemadel
TÜ teadlasi üllatas suur ümberkorralduste hulk inimese platsenta genoomis
ANDRES MERITS
Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Meritsat võib pidada klassikalise viroloogia uurimissuuna loojaks Eestis. Alfaviiruste molekulaarbioloogiale ja neil põhinevate biotehnoloogiasüsteemide alal tehtavale tööle lisandus 2000. aastate teises pooles praktilise väljundiga meditsiiniliselt oluliste alfaviiruste uurimine. lnimesele patogeensete alfaviiruste alase teadustööni viis soov ja vajadus rakendada mudelviiruste uurimisel kogutud molekulaarbioloogilisi ja molekulaarviroloogilisi oskusi inimkonnale ohtlike viiruste vastu võitlemisel.
Professor Meritsa teadustöö haarab täna haigustekitajaid, millest enamik eestlasi on kuulnud seni kokku õnneks vaid meedia vahendusel. Olgu mõningateks näideteks Ross Riveri, Chikunguya või Zika viirus. Globaliseerunud maailmas ja üleilmse soojenemise tingimustes on eksootilised patogeenid muutumas teravamalt päevakorral olevaks probleemiks ka Eestis.
Edusammud meditsiiniliselt oluliste viiruste uurimisel, sh vaktsiinikandidaatide loomisel, on tekitanud laialdast rahvusvahelist tähelepanu nii akadeemilises sfääris kui ka ravimiarendajate seas. Professor Meritsa rahvusvahelist koostööd iseloomustab selle laiahaardelisus – lisaks maailma juhtivatele teaduskeskustele hõlmab see ühistegevusi näiteks Pakistani ja Brasiilia teadlastega.
Rutiinse teaduskoostöö kõrval on Merits koos kolleegidega seadnud eesmärgiks tõsta teadlaste ja spetsialistide kompetentsi epideemiatundlikes riikides, mille raames on kasvanud hüppeliselt labori töös osalevate külalisteadurite arv. Kui aastatel 2003—2012 töötas neid RNA viiruste uurimisrühma laboris kokku viis, siis aastatel 2013—2016 küündis näitaja juba 16-ni.
Uurimisrühma kõrget taset peegeldab ka tulemuste avaldamise statistika. Viimasel kolmel aastal on Merits avaldanud 38 artiklit, millest enam kui pooled on ilmunud viroloogia valdkonna tippajakirjades.
Vaata veel:
Tartu ülikooli teadlased lõid 53 päevaga 4 Zika vaktsiinikandidaati. Põhjalik reportaaž laboriseinte vahelt
Kookospalmide viirustest HI- ja Zika viiruseni
Andres Merits ja Mart Ustav: loome Zika vaktsiini kandidaadid kahe kuuga
PÄRT PETERSON
Professor Pärt Peterson on Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini on molekulaarimmunoloogia instituudi juhtivteadur, biomeditsiini osakonna juhataja ja eelkliinilisi erialasid ühendava bio- ja siirdemeditsiini instituudi nõukogu esimees.
Petersoni teadustöö peamine eesmärk on mõista, kuidas tagab immuunsüsteem tolerantsuse enda organismi vastu, suutes samas võidelda erinevate haigustekitajatega. Täpsemalt keskendub ta T-tapjarakkude arengut mõjutavatele geenidele ja keskkonnale. Selle juures on oluline roll AIRE geenil, mis kindlustab organismi ennast ründavate T-rakkude hävitamise. Peterson oli üks teadlastest, kes geeni avastas ja seda täpsemalt kirjeldas.
Viimastel aastatel on Peterson tegelenud ka immuunsüsteemi muutuste uurimisega vananemise ja autoimmuunhaiguste käigus. Uuringud on näidanud näiteks märgatavaid muutusi nii vanemate inimeste ja autoimmuunset türeoidiiti põdevate haigete geenide avaldumises kui ka epigenoomis.
Pärt Peterson avaldanud üle 125 teadustöö, mida on kokku tsiteeritud ligi 6000 korda. Samuti kuulub ta kolme rahvusvahelise teadusajakirja toimetusse ning aidanud korraldada mitmeid rahvusvahelisi teaduskonverentse. Ta on 2015. aastal parimaks kõrgkooli õpikuks valitud "Immunoloogia õpik kõrgkoolidele" kaasautor.
2008. aastal pärjati Petersoni Eesti Vabariigi teaduspreemiaga meditsiini vallas.
Vaata veel:
Immuunsüsteemi „tugevus“ või „nõrkus“ on suhteline mõiste
Tartu teadlaste avastus: antikehad võivad ennetada I tüüpi diabeedi tekkimist
Doktorant otsib lahendust vähiravimite kõrvalmõju ja ravimi doosi vähendamiseks
MARGUS VIIGIMAA
Margus Viigimaa on Tallinna tehnikaülikooli tehnomeedikumi kardiovaskulaarse meditsiini instituudi direktor ja professor. Ta on oma valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud teadlane. Viigimaad on kutsutud lektoriks ja ta on juhatanud istungeid esinduslikel valdkonna kongressidel Euroopas ja mujal üle 70 korra.
Viigimaa on eristaatusega liige nii Euroopa kui Ameerika kardioloogide erialaliitudes. Talle on kinnitatud Euroopa hüpertensiooni spetsialisti kvalifikatsioon ja ta juhib Euroopa hüpertensiooni ühingu Tallinna ekstsellentsikeskust. Ta on Eesti teadusagentuuri hindamiskomisjoni liige ja Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 ekspert.
Tema arvukad arstiteaduslikud publikatsioonid on rikastanud maailma hüpertensiooni ja kardiovaskulaarsete haiguste vältimise vallas. Margus Viigimaa töid on tsiteeritud ligi 25 000 korda. Samuti on ta mitme erialaajakirja toimetuskolleegiumi liige.
Professor Viigimaa on osalenud 29 genoomivariandi tuvastamisel, mis määravad hüpertooniatõve ja südame vasaku vatsakese hüpertroofia tekke. Need tulemused on teedrajavad hüpertooniatõve uurimise ja ennetamise valdkonnas.
Täiesti uueks suunaks arteriaalse hüpertensiooni tekkepõhjuste ja ravitulemuse hindamiseks on hemodünaamilised uuringud, mis on eriti oluline raviresistentsetel haigetel. Viigimaa avaldas sel teemal 2013. aastal teednäitava artikli. Mitu publikatsiooni on esitatud avaldamiseks ja tulemused võivad hüpertensiooni ravi muuta oluliselt tõhusamaks ja sihipärasemaks.
Professor Viigimaa on aktiivselt panustanud Eesti rahva südametervise parandamisse. Ta on mitme tervisenõukogu liige, institutsioonide asutaja. Viigimaa on esinenud meedias aastatel 1994–2014 südamehaiguste ennetamise teemadel üle 500 korra. Ta on avaldanud rohkelt populaarteaduslikke artikleid ja trükiseid, 2010. aastal ilmus raamat “Südameinvestor”. Viigimaa on õppefilmi “Arteriaalne hüpertensioon” autor.
Margus Viigimaa tegevust on tunnustatud arvukate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ja ka Eestis. Ta on paljude riikide akadeemiate ja liitude auliige ning 2007. aastal omistati talle Eesti Vabariigi Punase Risti III klassi teenetemärk.
Vaata veel:
TTÜ teadlaste leiutisel kulub arterite seisundi hindamiseks minut
Margus Viigimaa: praegused haigused on 2032. aastaks veel tõsisem probleem
Arst: südame korrashoidmiseks piisab 30 minutist päevas
MIHKEL KALJURAND
Mihkel Kaljurand on viimasel ajal keskendunud mikrofluidikal põhinevate kaasaskantavate analüüsivahendite arendamisele, mida saab kasutada keelatud keemiliste ainete (nt narkootikumide ja keemiarelvade) avastamisel ilma, et uuritavat eset peaks laborisse viima. Kaljurand on Tallinna tehnikaülikooli analüütilise keemia õppetooli ja keemiainstituuti toonud kaasa teadmisi Amsterdami ülikoolist ja NASA uurimiskeskusest USA-s.
Kaljurand uurib teadustöös keemiliste analüüside abil võimalusi, kuidas luua kaasaskantavaid analüüsivahendeid, mis oleksid varasematest täpsemad, kiiremad ja usaldusväärsemad. Ta on täiustanud kromatograafiameetodeid, mida kasutatakse kiirete reaktsioonide kineetikas ja madala kontsentratsiooniga proovide mõõtmiseks. Kaljurand on tuntud ja edukas ka nn rohelise analüütilise keemia arendamisel ehk täpsemini selle valdkonna arvutipõhiste meetodite ja analüüsivahendite loomisel.
Kemomeetria ja kromatograafia ekspert Mihkel Kaljurand on kahel korral pävinud Eesti Vabariigi teaduspreemia ja olnud välismaiste uurimisstipendiumite saaja. Ta kuulub mitme rahvusvahelise erialaseltside liikmeskonda.
Pärast Tartu ülikooli lõpetamist ja aspirantuuri läbimist töötas Kaljurand teadurist osakonnajuhatajani TA keemia instituudis. Ta täiendas ennast Duke'i ülikoolis ja NASA uurimiskeskuses USA-s ning Amsterdami ülikoolis. 1995. aastast on ta TTÜ keemiainstituudi anorgaanilise ja analüütilise keemia professor ning 2004. aastast keemiainstituudi direktor. Ta on üle 20 aasta õpetanud TTÜs keemilise analüüsi ja mõõtmiste kursusi, tema juhendamisel on kaitstud kümme doktoritööd.
Vaata veel:
TTÜ teadlased leiutasid ainulaadse mikrotilkade tekitamise tehnoloogia
IVO LEITO
Tartu ülikooli keemiaprofessor Ivo Leito teadustöö fookus on suunatud analüütilise, füüsikalise ja orgaanilise keemia piirialale. Muu hulgas uurib ta näiteks eksperimentaalselt ja teoreetiliselt ülitugevate hapete ning -aluste tasakaalu lahustes ja gaasifaasis. Kultuuriväärtuste uurimisel ja hindamisel on ta rakendanud analüütilise keemia meetodeid.
Hapete-aluste keemias ja keemiaalaste mõõtmiste metoodika arendamise vallas kuulub Leito juhitav teadlasrühm maailma parimate sekka. Hapete ja aluste tugevuste usaldusväärsete mõõtmiste alal väljaspool veekeskkonda on Leito kolleegidega maailmas tipus.
Ülitugevate hapete ja aluste tugevusepiiride murdmine; ühtse, kõiki faase hõlmava, happelisuse skaala loomine; keemilise mõõtemääramatuse hindamise alal tehtud tööd on vaid mõned näited Leito ja tema kolleegide viimase aja silmapaistvatest uurimustest. Rühma tegevus pole oluline ainuüksi keemia, vaid loodusteaduste jaoks laiemalt, alates bioloogiast ja meditsiinist lõpetades geoloogiaga.
Leito paistab silma ka teadmiste järeltulevatele põlvedele jagamise vallas. Ta on valitud korduvalt Tartu ülikooli parimate õppejõudude hulka ja aastal 2015 ka kogu Eesti parimaks ülikooliõppejõuks. Ta on mitme rahvusvahelise õppekava ja konsortsiumi juhtfiguur ja Tartu ülikooli esimese vaba juurdepääsuga e-kursuse looja.
Vaata veel:
Vanemuises tunnustati parimaid õpetajaid
TÜ noorteadlased jõudsid Euroopa tippkeemikute sekka
Peipsi vetikad
MARI MOORA
Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi vanemteadur Mari Moora on tõusnud oma erialal maailma 1% enimviidatud teadlaste hulka. Renomee pole saavutatud mitte sedavõrd uurimuste massi, kui artiklite kõrge tasemega, mis on leidnud avaldamist maailma tippajakirjades.
Moora tööde läbivaks suunaks on mükoriisa kui taimedega sümbioosis elavate seente koht liigirikkuses - taimse liigirikkuse kui fundamentaalprobleemi üks võtmekohti.
Oluliseks eripäraks Moora teadustöös, eriti viimasel perioodil, on olnud tema algatatud suund täiesti uudsele eksperimentaalsele lähenemisele oma teadusvaldkonnas – ulatuslikule genoomiliste meetodite kasutamisele. Molekulaar-fülogeneetilise lähenemise rakendamine muutis võimalikuks läbimurded, mida polnud seniseid meetodeid kasutades olnud võimalik teha. Lisaks üldise teadusliku progressi edendamisele muutis see mõnel juhul oluliselt seni valitsenud seisukohti.
Moorat võib esile tõsta ka kui eriala teoreetiliste üldistuste sõnastajat. Tema teadustöö fookus – mükoriisa roll maakera taimestiku kujunemises ja funktsioneerimises – hõlmab tervet maailma. Samas on võimalik kogutavaid teadmisi kasutada vahetult liigirikkuse kaitseks nii Eestis kui ka kaugematel kallastel.
Moora juhendamisel on kaitstud neli doktorit ja arvukalt magistritöid. Eesti Vabariigi teaduspreemia on omistatud talle kahel korral.
Vaata veel:
Eesti teadlaste tulised arutelud Science’is
Tartu ülikooli teadlased kaardistasid üleilmse levikuga krohmseeni
Tippteadlane Mari Moora: ökoloogia on põnev nagu kriminalistika
MIHKEL ZILMER
Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer on rahvusvaheliselt tuntud teadlane, kelle on õnnestunud rajada oma koolkond nii siirdemeditsiini, oksüdatiivse stressi ja viimastel aastatel ka metaboloomika uuringute alal. Lisaks arvukatele artiklitele nimekates teadusajakirjade on tal oluline panus rahvusvaheliste juhiste väljatöötamisel patsientidele tsentraalse vererõhu täpseks tuvastamiseks.
Professor Zilmer on leidnud neli ka uut markerit, mis seostuvad kõrgema südameveresoonkonna haigustega riskiga, püüdes rakendada alusuuringute käigus kogutud uut teadmust võimalikult kiiresti kliinilises meditsiinis.
Professori sulest on ilmunud kuus eesti- ja ingliskeelset õpikut. Biokeemiat käsitlev õpik oli esimene Eestis. Zilmer paistab silma ka viljaka teaduse ja tõenduspõhise tegutsemise ning mõtlemise populariseerijana. Viimase viie aasta jooksul on ta esinenud enam kui 50 korral raadios ja avaldanud üle 60 artikli.
Zilmeri tegevust on siseriiklikult tunnustatud Eesti Vabariigi innovatsiooni peapreemiaga, Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga ja kaks korda Eesti Vabariigi teaduspreemiaga arstiteaduste alal. Lisaks on professor pälvinud Soome riigi kvaliteediinnovatsiooni peapreemia.
Vaata veel:
TÜ teadlaste avastatud bakter sai Euroopa patendi
Tartlaste teadustööd aitavad südame- ja veresoonkonna haigeid üle maailma
Selgusid tänavused riigi teaduspreemiate laureaadid
