Akadeemikute valimised 2023: kes on Pärt Peterson?
Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks biomeditsiini valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson (57).
Mida peate oma senise elu või karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati?
Teadus pakub põnevust ja teadlased on inimesed, kes tahavad avastada uut maailma. Hea teadlase ja kunstniku maailmanägemusel on sarnaseid jooni – olgu olukord milline tahes, üks peab saama teha teadust, teine peab saama teha kunsti. Teadlaseks olemine on pigem elustiil kui töö. See saadab sind igal ajal ja igal pool, aga see on huvitav elu.
Oma teadushuvi on olnud aru saada, kuidas immuunsüsteem toimib. Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta meid infektsioonide vastu, kuid suur küsimus on, kuidas immuunsüsteem teeb vahet, mis on viirus ja mis on osa inimese enda organismist. Arusaamine sellest kujuneb tüümuses, harknäärmes, kus inimese T-rakud arenevad. Selles oskuses omal ja võõral vahel vahet teha on peaülesanne ühel kindlal geenil, mille nimi on autoimmuunne regulaator, lühendatult AIRE.
Olen üks teadlastest, kes avastas AIRE geeni ja hiljem oleme selle teemaga aastaid oma rühmaga tegelenud. Praeguseks on AIRE geeni tähendus jõudnud iga immunoloogiaõpiku lehekülgedele. Selles mõttes on uhke tunne, kui oled teadlasena leidnud midagi, millest on tulnud õpikuteadmine maailmas.
Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?
Immuunsüsteemi uuringute valdkonnas on lähiaastatel mitmeid uusi väljakutseid ja need peegelduvad teistesse valdkondadesse. Olgu selleks mRNA vaktsiinid, mis tõestasid ennast Covid-19 pandeemias ja mille kasutus on laienemas või ravi immuunrakkudega, mida üha enam kasutatakse vähkkasvajate teraapias, või immuunsüsteemi erinevad seosed toitumise, une või ealiste muutustega. Näiteks on üheks väljakutseks ka aru saada immuunsüsteemi muutustest vanemates inimestes, kelle immuunvastus viiruste ja vaktsiinide vastu on langenud ning kellel on suurenenud risk kasvajateks ning põletikulisteks haigusteks.
Vananemisel on märgatav mõju meie immuunsüsteemile ja see on paljuski seotud eelmainitud tüümusega, mis inimese elu jooksul väheneb ja lõpuks kaob. Tüümuse kadumisega hääbub uute T-rakkude areng ja sellel on tagajärjed meie immuunsüsteemi võimekusele. Tüümuse taastamine ja immuunvastuse taasloomine on üks immunoloogia väljakutseid. Immunoloogide avastused pakuvadki üha enam praktilisi ravilahendusi paljudele kliinilistele valdkondadele, kus kasutatakse bioloogilisi ravimeid.
Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?
Akadeemiku suhestumine ühiskonnaga olemuslikult ei erine mistahes teadlase rollist ühiskonnas. Osa tänase teadlase ülesandest on järjest kasvav suhtlemine avalikkusega ning seda ei saa kunagi olema üleliia.
Defitsiit ekspertarvamusest jääb püsima, sest ühiskond vajab uusi lahendusi ja seletusi. Me kõik tahame uutest asjadest rohkem teada, isegi kui infot on ülearugi. Samas on paljud teadlased introverdid ja julgen väita, et teadustööks sobivad introvertsed inimesed paremini. Teadlasi ei koolitata ajakirjandusega suhtlema, nad õpivad seda kogemuse kaudu ja tasakaalu leidmine erinevate rollide vahel võib olla keeruline.
Akadeemiku sõnal on rohkem kaalu, kuid selle taga peab olema rohkem kaalutletust. Nii akadeemiku kui ka tavateadlase ülesanne on pakkuda oma arvamust ja sisendit poliitiliste otsuste tegemiseks, kuid teadlane ei peaks olema poliitiliste otsuste nõudja; see ülesanne ja vastutus peab jääma poliitikutele.
Teadlasena teeb üha rohkem muret noorte teadlaste juurdekasv. Teadusega tegelemine on paljude noorte jaoks keeruline ja seda erinevatel põhjustel. Järelkasvu hoidmine on Eesti teaduse üheks oluliseks väljakutseks ja see vajab suuremat tähelepanu.
Teine oluline teema on eetiliste ja andmekaitseliste küsimuste kasvav osa teadustöös. Eetika seab teatud ühiskondlikud normid ja reeglid ning nendega arvestamine on teaduse usaldusväärsuse aluseks. Olen kindel, et kõik eesti teadlased soovivad toimida eetiliselt, samas peab teadlastel jääma võimalus neis eetika raamides küsida teaduslikke küsimusi.
Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?
Vaieldamatult käib akadeemiku staatusega kaasas suur au. Kuid see ei muudaks mu suhtumist teadusesse, inimestesse või ellu.
Akadeemikuid valitakse sel aastal biomeditsiini, etnoloogia ja folkloristika ning tehnikateaduste valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale 12 kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 6. detsembril akadeemia üldkogu istungil. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada kaks kolmandikku üldkogul osalevate akadeemikute häältest.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Andres Reimann