Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?

Pean ütlema, et mul ongi ühtekokku nautimisväärne elu. Selle allikaks on tore perekond, huvitav teadus, muusika ja meri. Erinevad tegevused viivad kokku erinevate inimestega ja omal moel sõlmuvad need hetked kõik kokku. Avalikkuse tähelepanu all olen olnud viimased paarkümmend aastat ja ma ei usu, et mul midagi oleks varjata õnnestunud.

Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?

Minu erialaks on vähibioloogia. Me kõik teame, et hoolimata mitmetest edusammudest vähi ravis on see endiselt suur meditsiiniline, majanduslik ja isiklik probleem. Viimase poole sajandi jooksul on selgeks saanud, et vähk on suur hulk erinevaid haiguseid, mis vajavad erineval viisil lähenemist. Koos sellel sajandil alanud oluliste muutustega bioloogilises maailmapildis, mida nimetatakse nii "epigeneetiliseks pöördeks", "laiendatud evolutsiooniliseks sünteesiks" kui ka mitme teise huvitava nimega, on muutumas ka meie arusaam vähi tekkemehhanismidest.

Usun, et see viib paremate tulemusteni vähi ennetuses, varajases diagnostikas ja ravis. Eesti tänane oluline väljakutse on minna nende muutustega mõistlikus tempos kaasa, nii meie teaduses kui ka õppetöös.

Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?

Eesti Teaduste Akadeemial on mitmeid olulisi ülesandeid – arendada teadust, soodustada selle rakendamist ja väärtustada teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri. Oluline on, et Akadeemia põhikiri käsitleb neid kõiki just Eesti kontekstis ja huvides. Siit tulenevalt peavad akadeemikud olema Eesti elus aktiivsed ja nähtavad ning kaasa rääkima meie kõige keerulisemate probleemide arutelul. Kindlasti see nii ka on, ent ikka saab veel paremini.

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?

Eks ma ikka tegutseksin samade eesmärkidega, mis seni – et Eestis oleks hea teadus ja teadlased, et teaduslik mõtteviis Eestis leviks ja teaduspõhisus oleks meie igapäevase elu ja hoiakute kindel osa. Muutuks ehk see, et tugevama meeskonna osaks olles on ka tulemused suuremad.

Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Toivo Maimetsa lühiloengut.

Akadeemikuid valitakse sel aastal biomeditsiini, etnoloogia ja folkloristika ning tehnikateaduste valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale 12 kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 6. detsembril akadeemia üldkogu istungil. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada kaks kolmandikku üldkogul osalevate akadeemikute häältest.