Kunsti valdkonnas on akadeemikukandidaadiks esitatud:
ELMO NÜGANEN
PRIIT PÄRN
ANU RAUD
ENE-LIIS SEMPER
AILI VINT
ELMO NÜGANEN
Elmo Nüganen on pikaaegse kogemusega Eesti teatri juhtfiguur. Ta on Tallinna Linnateatris toimetanud 24 hooaega. Loominguliselt on teater olnud kogu selle aja tippvormis, seda eelkõige tänu oma kunstilise juhi läbimõeldud repertuaari kavandamisele ja järjepidevusele trupi, aga ka teatri arendamisel.
Nüganeni lavastused on tuntud näitlejate professionaalse ansamblimängu ning nüansirohkuse poolest. Seetõttu on ta oodatud lavastaja ka väljaspool Eestit, tema lavastusi on auhinnatud muuhulgas Venemaal ja Lätis.
Lisaks teatri loomingulisele juhtimisele on Nüganenil tähtis roll Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis uute teatritegijate põlvkondade koolitamisel – seni on tema juhtimisel lõpetanud kaks lendu (2002. ja 2012. aasta) ning sel aastal alustas uus, lavakunstikooli 29. lend, mida Nüganen koos Anu Lambiga juhendab.
Peale teatri ja õpetamise on Nüganeni tegevuses tähtis koht filmidel. Tema senised režissööritööd on vaadelnud meie lähiajalugu käsitlevaid teemasid (“Nimed marmortahvlil” ja “1944”), samal teemal jätkab ta telesarjaprojekt “1939”, mis peaks valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
Tema näitlejaportfellis on arvukalt suurepäraseid ja preemiavääriliseks hinnatud lavarolle nii Eestis kui Venemaal, samuti filmirolle, neist üks tuntumaid viimati nii Kuldgloobuse kui ka Oscari nominatsioonile esitatud Eesti-Gruusia ühisteos “Mandariinid”.
Elmo Nüganeni ja tema loomingulist tegevust on tunnustatud korduvalt: Venemaa teatritegelaste liidu eripreemia, Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Tšehhovi mälestusmedal, mitmed Eesti teatri preemiad ja Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk.
Vaata veel:
Eelviimases "Kontaktis" oli külas Elmo Nüganen
Eesti esitab Oscaritele filmi "Mandariinid"
Elmo Nüganen filmist "1944": Venemaal on see film keelatud
ENE-LIIS SEMPER
Ene-Liis Semper on Eestit korduvalt rahvusvaheliselt esindanud – isikunäitused Euroopas ja Kanadas, Veneetsia biennaalil, rohked rühmanäitustel osalemised. Samuti 2011. aasta isikunäitus Kumu kunstimuuseumis.
Tema looming on laiahaardeline ja valdkondade, meediumite ülene, ta teosed hõlmavad nii videokunsti, etenduskunstiteoseid kui ka installatsioone. Oma sisult on need sageli isiklikud, kuid haakuvad tugevalt ühiskondliku temaatikaga.
Lisaks eelmainitule on Ene-Liis Semper teatri NO99 asutaja ja loominguline juht aastast 2004. See seriaalne teatri, kunsti, poliitika ja filosoofia platvorme pruukiv kunstiteos on nihutanud etenduskunstide piire Eesti teatrimaailmas ja demokraatias.
Tegusa kunstniku tegevust on rohkelt tunnustatud: kolm Eesti riiklikku kultuuripreemiat (2002 näitusetegevus, 2008 ooper Wallenberg, 2011 NO99 suurprojekt Erakond Ühtne Eesti suurkogu), kolm Eesti Kultuurkapitali aastapreemiat (1997 isikunäitus Vaal Galeriis, 2001 Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näitus, 2011 Põhuteatri projekt). Lisaks Kristjan Raua preemia ja kuus Eesti Teatriliidu aastapreemiat.
Vaata veel:
NO99 etendus võeti Avignoni teatrifestivalil palavalt vastu
Teater NO99 loomingulise juhina jätkab Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo jääb teatrisse lavastajaks
Arvustus. Natsiüliinimesed vs klounid – suur lahing Baltoscandalil
Eero Epner”: Perse poliitika – loevad inimesed!
PRIIT PÄRN
Üleilmselt tuntud ja tunnustatud animatsioonikorüfee ei vaja vist tutvustamist? Tutvustame ikka.
Lisaks animatsioonidele on Pärn karikaturist ja graafik. Ta on tegev ka akadeemilises vallas. 1994. aastal asutas ta Turu kunstiakadeemia animaosakonna ja oli selle kunstiline juht 2007. aastani. Eesti kunstiakadeemiasse lõi ta 2006. aastal animatsiooni osakonna, kus töötab professorina tänini. Peale selle on Pärn külalislektorina õpetanud mitmetes animakoolides üle maailma.
Pärna õpilased on võitnud 2006. aastal Ottawa festivalil maailma parima animakooli tiitli. Ka talle määratud kuue elutööpreemia puhul on alati rõhutatud tema panust maailma animapedagoogikasse.
Pärn on osalenud üle 40 rahvusvahelise anima- ja lühifilmifestivali žürii töös. Tema teosed on esindatud arvukatel filmifestivalidel ja võitnud üle 80 auhinna maailma mainekatel animafestivalidel. Alates 2008. aastast on Priit Pärn Euroopa filmiakadeemia liige.
Priit Pärna teoseid iseloomustab sotsiaalne tundlikkus, ta on andnud oma panuse ühiskondlikes diskussioonides kunsti valdkonna esindajana.
Eesti riik on Pärna tunnustanud Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Vaata veel:
Priit Pärn: ma ei ole see, kes teeb ühte filmi kümme aastat
Priit Pärn sai Poolas "Draakonite draakoni" auhinna
AILI VINT
Aili Vint lõpetas 1967. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafiku diplomiga, kuid on avalikkusele tuntud pigem mereteemaliste illusionistlike veemaalidega. Siiski jätkas ta ka graafilise tegevusega ning tema foto-klišeedelt trükitud peegelkujutisega mängivad meelelised pildid on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja toonud mitmeid kutseid näitustele.
Juba instituudiõpingute ajal ühines Aili Vint toona laialdast tuntust pälvinud noorte, ärksate, avangardi kalduvate kunstiüliõpilaste rühmitusega ANK’64.
Aastatel 1960–1970 kasutas ta uudseid akrüül- ja erksaid guaššvärve vikerkaarevärviliste abstraktsete teoste loomisel. Need teosed olid vaatamata raudsele eesriidele hämmastavalt kooskõlas tolleaegse pop- ja op-kunsti avangardiga mõlemal pool Atlandit.
Lisaks geomeetrilisele kunstile tegeles Vint kohati lausa hüperrealistlike maastiku- ja meremaalidega, mille tehniline meisterlikkus ning emotsionaalne laetus rabas selle ajastu näitusepublikut.
Aili Vint pälvis lugupidamist kunstinautijate kõigil tasandeil. Seda tõestavad ka erinevad ametlikud tunnustused: 1994. aastal Konrad Mäe medal ja preemia, 2002. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk ja 2015. aastal kauaoodatud Kristjan Raua nimelise kunstipreemia.
Vaata veel::
Aili Vint kasutab näitusel kaasaegseid hüperrealistlikke lahendusi
Arvustus. Vindid – klassikaks muutunud avangard
Tallinna kunstihoones saab ülevaate Aili ja Toomas Vindi loomingust”
ANU RAUD
Tekstiilikunstnik Anu Raud on terve oma teadliku elu tegelenud Eesti rahvakunstipärandiga. Sellest ammutatut on ta rakendanud tegevuses õpetaja, vaibakunstniku, kirjaniku, muuseumilooja ja talupidajana. Anu Raud on pikka aega olnud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor.
Kauaaegse õppejõuna on Anu Raud eesti juurte juurde juhatanud sadu kunsti- ja käsitöötudengeid. Tema algatusel loodi 1994. aastal Viljandi kultuuriakadeemiasse talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala, millest on nüüdseks välja kasvanud nelja õppekava ning sajakonna üliõpilasega terviklik osakond.
Samuti soovib ta me pärandit lasteni viia: Raud algatas rahvuslike koolikampsunite projekti ja 2010. aastal ilmus Anu Kotliga kahasse koostatud raamat “Kiri Kari”, kuhu on koondatud rahvuslikke mustreid tutvustavate mänguasjade pildid koos valmistamijuhenditega.
Ta püüab meie püsiväärtused vaibaloomingu visuaalsesse emakeelde põimida. Anu Raua loomingut on esitletud rohketel isiknäitustel. Viimase aja olulisemateks teosteks võib pidada Eesti Rahva Muuseumi 100. sünnipäevaks kootud vaipu “Kogujad” ja “Rehi”.
Anu Raua isatallu 1991. aastal asutatud tekstiilesemete muuseumitoast kasvas välja Heimtali koduloomuuseum, mille ta kinkis Eesti Rahva Muuseumile selle 100. sünnipäevaks. Nüüd on ta aga käima lükanud ajaloolise Heimtali vallakeskuse hoonetekompleksi renoveerimise mulgi kultuuri keskuseks.
Tema tegevust on läbi aastate tunnustatud mitmel moel: Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1978.ja 1994), Eesti Rahvuskultuuri Fondi preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Valgetähe III klassi teenetemärk ja veel hulk auhindu ning preemiaid.
Vaata veel:
Täna avatakse kaks Anu Raua näitust
Anu Raua vaibad jõudsid Jõhvi
Anu Raud õpetab paelu punuma
