Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane ({{commentsTotal}})

Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

7. detsembril valis teaduste akadeemia üldkogu uued akadeemikud: tehnikateaduste valdkonnas Maarja Kruusmaa, loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas kandideerinud Jaan Eha ja kunstide valdkonnas Anu Raud.

Akadeemia liikmeks saamine on ka suur vastutus, sest akadeemikud kaasatakse sageli ekspertidena seadusloome juurde ja nad seisavad hea selle eest, et uued teadussaavutused laiema avalikkuseni jõuaksid.

Kes on need uued akadeemikud, kellele tegi tööintervjuu Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar?

Maarja Kruusmaa

Maarja Kruusmaa on TTÜ infotehnoloogia teaduskonna biorobootika professor ja biorobootika keskuse juhataja, kelle peamine uurimissuund on allveerobootika. Ta on tehnoloogiafirma fits.me ja idufirma SafeToAct kaasasutaja. Viimane keskendub hoopis innovaatilistele lahendustele meditsiinis, näiteks kunstneeru loomisele.

Kruusmaa arendab allveeroboteid, mis suudaksid ise otsuseid vastu võtta. Seni ongi allveetehnika suurim katsumus olnud see, kuidas juhtida robotite tegevust, sest tihtipeale ei saa ei inimene ega ka masinad vees teineteisega tavalisel viisil suhelda. Kruusmaa on pakkunud välja uusi robotite liikumismehhanisme, võttes eeskuju parimatest vee all navigeerijatest looduses – kaladest. Sama inspiratsiooniallika põhjal on ta välja arendanud voolutundlikud andurid ja täiturmehhanismid, mis parandavad roboti keskkonna tajumist. See uudne lähenemine võiks tulevikus muuta käsitlusviise kogu maailmas.

 

Jaan Eha

Kardioloogiaprofessor Jaan Eha on üks esimesi uurijaid, kes on tegelenud südameinfarkti põhjuse-tagajärje seoste väljaselgitamise ning nendest lähtuvate ravimeetodite väljatöötamisega. Eha on otsinud uudseid lahendusi südamehaiguste diagnostikaks ja ravimiseks. Tema teadmiste najal ja käe all on Tartu ülikooli juures tekkinud uus põlvkond kardiolooge.

Südamekliiniku juhatajana on professor Jaan Eha vastutav kardioloogia õpetamise eest Tartu ülikoolis. Ta on Euroopas aktsepteeritud kaasaegse kardioloogia õppekava ja väljaõppesüsteemi (residentuur) rajaja ning arendaja Eestis. Tema juhendada on vastava eriala residentuur ka praegu.

Anu Raud

Tekstiilikunstnik Anu Raud on terve oma teadliku elu tegelenud Eesti rahvakunstipärandiga. Sellest ammutatut on ta rakendanud tegevuses õpetaja, vaibakunstniku, kirjaniku, muuseumilooja ja talupidajana. Anu Raud on pikka aega olnud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor.

Kauaaegse õppejõuna on Anu Raud eesti juurte juurde juhatanud sadu kunsti- ja käsitöötudengeid. Tema algatusel loodi 1994. aastal Viljandi kultuuriakadeemiasse talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala, millest on nüüdseks välja kasvanud nelja õppekava ning sajakonna üliõpilasega terviklik osakond.

Samuti soovib ta me pärandit lasteni viia: Raud algatas rahvuslike koolikampsunite projekti ja 2010. aastal ilmus Anu Kotliga kahasse koostatud raamat “Kiri Kari”, kuhu on koondatud rahvuslikke mustreid tutvustavate mänguasjade pildid koos valmistamijuhenditega.

Anu Raud valituks osutumisest: maailmas on olemas kolme sorti haritust ja tarkust: südametarkus, elutarkus ja raamatutarkus.

Minu ettekujutus akadeemikust oli tihti rohkem selline teadusemees, aga saan aru, et mõeldakse ka pintsli, värvi ja kujundiga. Ju siis mina olen sinna sorti akadeemik. Arvan, et selles suunas pean oma tegemisi jätkama.

Maailmas on olemas kolme sorti haritust ja tarkust: südametarkus, elutarkus ja raamatutarkus. Minu jaoks on kaks esimest olulisemad. Raamatutarkus mitte nii palju, pigem loov- ja elutarkus ning asjade teha oskamine ja tervikpildi nägemine. /.../ Kõige tähtsamad on oma maa, oma rahvas, pärand, selle hoidmine ja säilitamine. Selle nimel töötamist pean kõige olulisemaks.

Kes veel kandideerisid, saab meenutada ERR Novaatori akadeemikute valimise erilehelt.

Toimetaja: Marju Himma, Greete Palmiste. Video: Siim Lõvi



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?