Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane ({{commentsTotal}})

Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

7. detsembril valis teaduste akadeemia üldkogu uued akadeemikud: tehnikateaduste valdkonnas Maarja Kruusmaa, loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas kandideerinud Jaan Eha ja kunstide valdkonnas Anu Raud.

Akadeemia liikmeks saamine on ka suur vastutus, sest akadeemikud kaasatakse sageli ekspertidena seadusloome juurde ja nad seisavad hea selle eest, et uued teadussaavutused laiema avalikkuseni jõuaksid.

Kes on need uued akadeemikud, kellele tegi tööintervjuu Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar?

Maarja Kruusmaa

Maarja Kruusmaa on TTÜ infotehnoloogia teaduskonna biorobootika professor ja biorobootika keskuse juhataja, kelle peamine uurimissuund on allveerobootika. Ta on tehnoloogiafirma fits.me ja idufirma SafeToAct kaasasutaja. Viimane keskendub hoopis innovaatilistele lahendustele meditsiinis, näiteks kunstneeru loomisele.

Kruusmaa arendab allveeroboteid, mis suudaksid ise otsuseid vastu võtta. Seni ongi allveetehnika suurim katsumus olnud see, kuidas juhtida robotite tegevust, sest tihtipeale ei saa ei inimene ega ka masinad vees teineteisega tavalisel viisil suhelda. Kruusmaa on pakkunud välja uusi robotite liikumismehhanisme, võttes eeskuju parimatest vee all navigeerijatest looduses – kaladest. Sama inspiratsiooniallika põhjal on ta välja arendanud voolutundlikud andurid ja täiturmehhanismid, mis parandavad roboti keskkonna tajumist. See uudne lähenemine võiks tulevikus muuta käsitlusviise kogu maailmas.

 

Jaan Eha

Kardioloogiaprofessor Jaan Eha on üks esimesi uurijaid, kes on tegelenud südameinfarkti põhjuse-tagajärje seoste väljaselgitamise ning nendest lähtuvate ravimeetodite väljatöötamisega. Eha on otsinud uudseid lahendusi südamehaiguste diagnostikaks ja ravimiseks. Tema teadmiste najal ja käe all on Tartu ülikooli juures tekkinud uus põlvkond kardiolooge.

Südamekliiniku juhatajana on professor Jaan Eha vastutav kardioloogia õpetamise eest Tartu ülikoolis. Ta on Euroopas aktsepteeritud kaasaegse kardioloogia õppekava ja väljaõppesüsteemi (residentuur) rajaja ning arendaja Eestis. Tema juhendada on vastava eriala residentuur ka praegu.

Anu Raud

Tekstiilikunstnik Anu Raud on terve oma teadliku elu tegelenud Eesti rahvakunstipärandiga. Sellest ammutatut on ta rakendanud tegevuses õpetaja, vaibakunstniku, kirjaniku, muuseumilooja ja talupidajana. Anu Raud on pikka aega olnud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor.

Kauaaegse õppejõuna on Anu Raud eesti juurte juurde juhatanud sadu kunsti- ja käsitöötudengeid. Tema algatusel loodi 1994. aastal Viljandi kultuuriakadeemiasse talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala, millest on nüüdseks välja kasvanud nelja õppekava ning sajakonna üliõpilasega terviklik osakond.

Samuti soovib ta me pärandit lasteni viia: Raud algatas rahvuslike koolikampsunite projekti ja 2010. aastal ilmus Anu Kotliga kahasse koostatud raamat “Kiri Kari”, kuhu on koondatud rahvuslikke mustreid tutvustavate mänguasjade pildid koos valmistamijuhenditega.

Anu Raud valituks osutumisest: maailmas on olemas kolme sorti haritust ja tarkust: südametarkus, elutarkus ja raamatutarkus.

Minu ettekujutus akadeemikust oli tihti rohkem selline teadusemees, aga saan aru, et mõeldakse ka pintsli, värvi ja kujundiga. Ju siis mina olen sinna sorti akadeemik. Arvan, et selles suunas pean oma tegemisi jätkama.

Maailmas on olemas kolme sorti haritust ja tarkust: südametarkus, elutarkus ja raamatutarkus. Minu jaoks on kaks esimest olulisemad. Raamatutarkus mitte nii palju, pigem loov- ja elutarkus ning asjade teha oskamine ja tervikpildi nägemine. /.../ Kõige tähtsamad on oma maa, oma rahvas, pärand, selle hoidmine ja säilitamine. Selle nimel töötamist pean kõige olulisemaks.

Kes veel kandideerisid, saab meenutada ERR Novaatori akadeemikute valimise erilehelt.

Toimetaja: Marju Himma, Greete Palmiste. Video: Siim Lõvi



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: