Füüsika valdkonnas on akadeemikukandidaadiks esitatud:
MARCO KIRM
URMAS NAGEL
MARCO KIRM
Füüsik Marco Kirm uurib keelutsooniga tahkiste (isolaatormaterjalide) elektroonseid, optilisi ja luminestsentsomadusi ning nende kasutusvõimalusi. Kirm ei ole jätnud avastusi vaid Eesti ja mitmete Euroopa uurimiskeskuste seinte vahele või artiklitesse, vaid leidnud viise, kuidas anda uutele teadmistele praktiline väljund. See on viinud Kirmi koostööni suurkorporatsioonidega nagu Samsung, Philips, Osram ja Siemens ja omakorda pannud Eesti füüsikute jaoks aluse väärtuslikule rahvusvahelisele suhtlus- ja kaastöövõrgustikule.
Eestis hinnatakse Kirmi kõrgelt tema panuse eest Tartu ülikooli füüsikainstituudi uue hoone sisu planeerimises. Kirmi toel sai Physicum kaasaegse aparatuuri. Kuid juba enne Physicumi ehitamist töötas füüsik selle nimel, et Eestis oleks kõrgetasemelised uurimisvõimalused (NAMUR, ESS, Eesti kiirekanal MAX Lab-is).
Paljuski on Kirm võtnud Eesti laborite sisustamisel malli suurtes uurimiskeskustes töötamise kogemusest. 1991–1995 tudeeris ta doktorandina Lundi ülikoolis, juhendajaks professor Indrek Martinson, kes on Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Aastatel 1997–2004 jätkas Kirm Hamburgi ülikoolis, HASYLAB-is. Niisamuti on Kirm lühemat aega töötanud Prantsusmaal SLIC Saclays ja Leedus, Vilniuse VULRC-is.
Hamburgis oli ta esimesed kolm aastat järeldoktor Rootsi STINT Foundationi stipendiaadina. Seejärel juhendas Kirm pea kõigi Euroopa juhtivate uurimisgruppide eksperimentaaltöid SUPERLUMI-s. 2004. aastast alates on Kirm taas Tartus, esimestel aastatel pühendus ta füüsika instituudi teadusdirektorina teadus-arendustegevusele ja rahvusvahelisele koostööle. Praegu töötab Kirm Tartu ülikooli teadusprorektorina.
Ta lõpetas Tartu ülikooli laser-optika eriala cum laude 1991. aastal. Stuudium pikenes kahe aasta võrra seoses kohustusliku sõjaväeteenistusega tolleaegse võimu NSVL armees. 
Vaata veel:
Kas ühisrahastus ja -loome on teaduses võimalikud?
Teadusprorektor usub Marsi-maja jõudmist tulevikus neljandale planeedile
URMAS NAGEL
Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) juhtivteadur ja direktor Urmas Nagel uurib spektroskoopia abil, kuidas käituvad ainete elektron- ja spinnsüsteemid madalatel temperatuuridel.
Nagel oli üks neist, kes Itaalias Gran Sasso laboratooriumis maailma esimese tumeaine vahetuks registreerimiseks ülesseatud eksperimendi käima lükkas. Paralleelselt mõni aasta hiljem Tallahassees USAs ja Nijmegenis Hollandis alanud eksperimentide arendas ta KBFI keemilise füüsika laboratooriumi juhatajana tugevatesse magnetväljadesse sobivaid eksperimenditehnoloogiaid.
Tänaseks on KBFI laborid suuresti tänu Nageli eestvedamisele tehniliselt niivõrd heal tasemel, et laborantidel on lihtne kaasa lüüa rahvusvahelises teadustöös ja kutsuda tunnustatud uurijaid ka Eestisse, Tallinna. Laboris uuritakse põhiliselt tahke keha füüsika ja keemia valdkonda.
Nagel juhib tippkeskust, mis toob kokku valdkonna tipud KBFI-st, Tallinna tehnikaülikoolist ja Tartu ülikoolist. Tippkeskus kontrollitud korrastus kvant- ja nanomaterjalid uuritakse innovatiivseid materjale, millel on omadus iseeneslikult korrastuda. Aineid, mis elektronide tasandil ise korrastuvad ja mille korrastumist elektriväljaga mõjutada saab, on võimalik kasutada spintroonikas ehk tehnoloogias, mis kasutab ära nii elektroni pöörlemise (ümber oma telje) kui ka selles olevad elektrilaengud. Magnetelektriliste vastasmõjude sümmeetria ning korrapära mõistmine lubab sünteesida uusi materjale senisest energiasäästlikumate elektroonikakomponentide loomiseks.
Nagel osaleb ka TTÜ tehnilise füüsika õppekava arendamises ja juhendab üliõpilaste lõputöid. Urmas Nageli juhendamine on kasvatanud ka n-ö koduinstituudile järelkasvu: Nageli õpilasest, doktor Dan Hüvonenist on saanud doktorantuuri ja Zürichis tehtud järeldoktorantuuri järel KBFI keemilise füüsika laboratooriumi juhataja.
Aastal 2016. omistati Urmas Nagelile ja Toomas Rõõmule Eesti vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Terahertskiirguse vastasmõju materjalidega“ eest ja aastal 2010 tunnustas Eesti füüsika selts Toomas Rõõmu ning KBFI terahertsi ja madalate temperatuuride töörühma, kuhu kuulub ka Urmas Nagel, oma aastapreemiaga.
Vaata veel:
Teadusasutused: eks ühineme, kui just peab
