Sotsiaalteaduste valdkonnas on akadeemikukandidaadiks esitatud:
TALIS BACHMANN
RAINER KATTEL
TIINA RANDMA-LIIV
ANU REALO
REIN TAAGEPERA
MAAJA VADI
TALIS BACHMANN
Tartu ülikooli kognitiivse ja õiguspsühholoogia professor Talis Bachmann on aastaid tegutsenud mitmel sotsiaal- ja käitumisteaduste suunal. Suurem osa tema enam viidatud teadustöödest on publitseeritud ainuautorina.
Tema peamised uurimisvaldkonnad on petukäitumise ehk valetamise alusmehhanismid, teadvuse ja tunnetusprotsesside baasmehhanismid, isiksuseomaduste tajumine ja isiku tuvastamine näokujutiste põhjal, tähelepanu mehhanismid, maskeerimisviisid, teadustegevuste praktiliste küsimuste analüüs, eksperimentaalne esteetika.
Talis Bachmann on rajanud ja arendanud mitut akadeemilist ning teaduslikku suudna: loonud Baltimaades esimese transkraniaalse neuronavigeeritud magnetstimulatsiooni ja EEG labori, pannud aluse teadvuse teaduslike eksperimentaalsete uuringute ja reklaamipsühholoogia suunale Eestis. Ta on Eesti psühholoogide liidu asutajaliige, olnud mitmete rahvusvaheliste juhtivate teadusorganisatsioonide liige.
Mitmes uurimisvaldkonnas kuulub Talis Bachmann rahvusvaheliselt kümmekonna juhtiva teadlase hulka – seda tõendavad kutsumised teadusürituste plenaaresinejaks, eksperdirolli riigiinstitutsioonide juures või juhtiva teadvusteaduste ajakirja kaastoimetajaks. Teda iseloomustab produktiivsus teaduslike raamatute publitseerimisel nii rahvusvaheliselt kui ka eesti keeles. Ta on töötanud külalislektorina mitmes välisriigis.
Ta on populariseerinud teadusteadmisi Eesti poliitikute, riigiametnike, juristide, ettevõtjate politseinike, piirivalvurite ja õppurite seas populaarteaduslike artiklite, raamatute, koolituste ja loengute abil. Samuti osalenud esseede, sõnavõttude, arvustuste ja intervjuudega Eesti trüki- ja muus meedias.
Professor Bachmann on Eesti Vabariigi teaduspreemia kahekordne laureaat sotsiaalteaduste alal. 
Vaata veel:
TÜ professor kirjutas raamatu valetamisest
TALIS BACHMANN: mõrvu ei saa ühe mütsi alla panna
Psühholoog: erakondade reklaamid kinnistavad vanu valijaid
ANU REALO
Anu Realo on professor nii Tartu ülikoolis kui ka Warwicki ülikoolis Inglismaal. Ta on töötanud külalisprofessori või uurijana mitmetes maailma ülikoolides (Leiden, Lausanne, Moskva, Island).
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professori Anu Realo töid on avaldatud rahvusvahelistes ajakirjades ja kogumikes, ta on toimetanud koos kolleegidega mitu eestikeelset raamatut ning kuulub kõige viidatumate Eesti sotsiaalteadlaste hulka – Scopus 2700 korda, Google Scholar 6800 korda. Essential Science Indicatorsi kohaselt kuulub ta maailma enimviidatud ühe protsendi teadlaste hulka psühhiaatria-psühholoogia valdkonnas.
Professor Realo on psühholoogias ja teistes sotsiaalteaduste valdkondades saavutanud oma uurimistöödega (enam kui 140) märkimisväärseid tulemusi. Kõige olulisemad uurimisteemad on olnud: inimeste väärtushoiakud ja mõju käitumisele; Eesti ühiskonnas toimuvate protsesside kirjeldamine ja mõistmine; tõestus, et ülemäärane individualism ei hävita sotsiaalset kapitali (oli üks esimesi usalduse raadiuse idee juurutajaid); seosed heaolu, isiksuse ja tervise vahel.
Realo on edukalt osalenud rahvusvahelistes suuruuringutes, mida näitab ka kaasautorlus mitmes mõjukas ajakirjas, nagu Science ja Nature Genetics ilmunud töödes. Lisaks on ta olnud mitme erialaajakirja toimetuskolleegiumi liige, Euroopa sotsiaaluuringu ERIC teadusnõukoja liige ning maailma väärtuste uuringu projekti vastutav uurija Eestis. Ta on olnud kaks aastat Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu aseesimees.
Lisaks teadustööle osaleb Anu Realo ühiskondlikes aruteludes, esineb ajakirjanduses, mõjutab ja kujundab avalikku arvamust ning on kirjutanud peatükke keskkooliõpikutesse.
Anu Realo tegevust on hinnatud Eesti Vabariigi teaduspreemia ning Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Vaata veel:
Tippteadlane Anu Realo: olen tippu jõudmiseks 10 000 tundi tööd teinud
Isiksusepsühholoog rändest: häbimärgistamine Eestit edasi ei vii
Anu Realo: Kes on õige eestlane?
RAINER KATTEL
Rainer Kattel on TTÜ innovatsioonipoliitika professor ning Eesti teaduste akadeemia uurija-professor. Tema peamine uurimisvaldkond on innovatsioonipoliitika. Sel alal on ta viimase 15 aasta jooksul kujunenud Eesti ning Põhjamaade arvestatavaks eksperdiks. Ta on andnud märkimisväärse panuse Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika arengusse.
Peamiselt on tema teadustöö keskendunud innovatsioonile ja sellega seonduvatele ühiskondlikele ning majanduslikele protsessidele – riigi roll innovatsiooni edendamisel poliitiliste vahendite ning regulatiivsete sammudega. Ta on käsitlenud Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide arengut 1990ndate algusest. Viimastel aastatel on ta püüdnud viia rahvusvahelised avaliku sektori innovatsiooni uuringud uuele kontseptuaalsele ja metodoloogilisele tasemele.
Professor Kattel on juhtinud kümme aastat TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituuti, osalenud Eesti teadusfondi, teaduskompetentsi nõukogu ja teadusagentuuri tegevuses, esindanud ligi kümme aastat Eesti sotsiaalteadlasi Euroopa teadusfondi juures. Lisaks on Kattel juhtinud mitmeid suuremahulisi rahvusvahelisi teadusprojekte, mida on rahastatud nii Euroopast kui USAst.
Ta on kuulunud mitmetesse avaliku sektori nõuandvatesse ekspertrühmadesse kodu- ja välismaal. Samuti kuulub ta oma valdkonna juhtiva ajakirja Journal of Post-Keynesian Studies toimetuskolleegiumisse.
2012. aastal tunnustati Rainer Kattelit Eesti Vabariigi teaduspreemiaga sotsiaalteaduste alal. 2014. aastal pälvis ta Avaliku halduse teadusasutuste liidu (NISPAcee) parima avaliku halduse õppejõu tiitli.
Vaata veel:
Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu uus esimees on Rainer Kattel
Kattel: Eestit ei saa tõepoolest eeskujuks pidada
Teadlane: riigiasutuste Tallinnast ära viimine võib tulusaks osutuda
Rainer Kattel: oleme riiki sisse kirjutanud pikaaegse ebavõrdsuse
REIN TAAGEPERA
Tartu ülikooli ja California ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera on rahvusvaheliselt tunnustatud politoloog ja ühiskonnateadlane, kelle teadustöö on üleilmselt edendanud demokraatlike valmissüsteemide uurimist ning loogiliste mudelite loomist. Tema tegevust hinnatakse eriti valdkonnaülesuse ning mitmekülgsuse tõttu.
Professor Taageperal on tähtis roll Eesti sotsiaalteaduste arengus, ta on Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna rajaja ning esimene dekaan. Ta õpetab endiselt Skytte instituudis ning juhendab lõputöid Tartus ja Californias.
Rein Taagepera on rõhutanud vajadust suurendada kvantitatiivsete ennustuslike mudelite kasutamist sotsiaalteadustes. Selleks on ta koostanud ka vastava õpiku. Lisaks parteide arvu ja suuruse ennustamisele on ta loonud ning testinud mudeleid näiteks ajalooliste impeeriumite kasvu, võidurelvastumise ja maailma rahvastiku kohta.
USA-s elades on ta olnud aktiivne Eesti eestkõneleja ning eestlaste kogukonna liige. Ta on kirjutanud raamatuid soome-ugri rahvastest, Baltimaadest, mälestustest. Lisaks olnud aktiivne taasiseseisvunud Eesti poliitilises elus – Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige, presidendikandidaat, üks erakond Res Publica rajaja. Ta kommenteerib endiselt meedias ühiskondlikke teemasid.
Tema tegevust on tunnustatud mitmete auhindadega, muuhulgas politoloogias maailma kõrgeimateks peetavate Johan Skytte preemia ning Karl Deutschi auhinnaga. Eesti Vabariik on teda hinnanud Riigivapi teise klassi teenetemärgiga.
Vaata veel:
California ülikool tunnustas Rein Taageperat
Taagepera selgitab: kellele läheb sinu hääl, kui kandidaat parlamenti ei pääse?
Püramiidi tipus: Politoloog Rein Taagepera
TIINA RANDMA-LIIV
Tallinna tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna haldusjuhtimise ja halduspoliitika professor ning sotsiaalteaduskonna prodekaan Tiina Randma-Liiv on üks avaliku halduse ja akadeemilise distsipliini rajajaid vahetult pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist.
Ta omandas esimese eestlasena teaduskraadi avaliku halduse alal. 1990ndate alguses välisülikoolides, New Yorgis ja Loughsborough’s omandatud erialane haridus aitas tal saada Tartu ülikooli esimese avaliku halduse osakonna rajajaks ja juhatajaks. Ta on olnud külalisprofessor ka mitmes välisriikide ülikoolis.
Tiina Randma-Liivi uurimisvaldkondadeks on olnud haldusreformid, võrdlev avalik haldus, fiskaalkriisi mõju valitsemisele, üleminekuriikide valitsemine, poliitikate ülekanne teistesse riikidesse ja väikeriikide valitsemise eripärad. Tema teadustöö on andnud olulise panuse haldusreformide ja võrdlevate avaliku halduse uuringute arendamisse Euroopas.
Ta on avaldanud kaks monograafiat, üle 60 teaduspublikatsiooni ja ta on seitsme rahvusvahelise teadusajakirja toimetuse liige. Randma-Liivi juhtimisel on rahvusvaheline töörühm loonud teoreetilise raamistiku, mis arendab oluliselt akadeemilist diskussiooni eelarvekärbete juhtimise alal.
Professor Randma-Liiv kuulub Eesti riigihalduse reformi nõukotta ning on varem kuulunud peaministri nõuandvasse kogusse haldusreformi alal. Randma-Liiv on poliitikauuringute keskuse Praxis üks asutajatest ning selle pikaaegne nõukogu liige. Teda on kutsutud uurimistulemusi tutvustama Euroopa Komisjoni, OECD ja UNDP istungitele.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu, muuhulgas valiti 2006. aastal Avaliku halduse teadusasutuste liidu (NISPAcee) poolt parimaks avaliku halduse õppejõuks Kesk- ja Ida-Euroopas.
Vaata veel:
Labor: kas teadus ja demokraatia toetavad või hoopis segavad teineteist?
Ekspert näeb avaliku teenistuse seaduses kitsaskohti
Vetik: Eestis räägitakse liiga vähe mõistest natsioon
MAAJA VADI
Maaja Vadi on üks Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajatest ja koolkonna rajajatest. Tartu ülikooli majandusteaduskonna juhtimise professori Maaja Vadi teadustegevus keskendub inimeste ja organisatsioonide vastastikmõjule ning organisatsioonide sise- ja väliskeskkonnale.
Eestis oli üheksakümnendate algul suur vajadus uut tüüpi juhtimise järele. Sel ajal loodi ka valdkonna mõistete ja metodoloogiline baas, Maaja Vadil oli tähtis roll terminoloogia kujundamisel. Seda näitab ka viie erialase õpiku avaldamine – “Organisatsioonikäitumist” on trükitud 15 000 eksemplari, “Juhid juhtimisest” 5000 eksemplari.
Praeguseks on Vadi avaldanud paarkümmend teaduspublikatsiooni, millest mitmed kuuluvad vastava valdkonna mõjukamate artiklite hulka. Lisaks on Maaja Vadi olnud kolme rahvusvahelise levikuga monograafia ja kahe ajakirjanumbri toimetaja.
Doktorikraadini on ta aidanud 14 doktoranti, kellest poolte tööd on hinnatud või ära märgitud vabariiklikul konkursil. Mitu tema juhendatutest on kujunenud iseseisvateks teadlasteks ja rakendavad oma oskusi ja teadmisi avaliku- ja ärisektori arendamisel. Teda on majandusteaduskonna tudengite poolt üheksa korda lemmikõppejõuks valitud. Vadi on andnud toeka panuse ülikooli akadeemilisse arengusse, olles teaduskonna dekaan ja juhataja, instituudi ja õppetooli juht. Ta on rahvusvahelise teadustööd korraldava organisatsiooni International Society of Study Work and Organizational Values president.
Vadi on kursusi läbi viinud mitmetes välisriikides ning juhtinud Eesti uurimisgruppi viies rahvusvahelises teadusprojektis, mis tegelevad organisatsioonilise õppimise seaduspäradega, teadmismahukate protsesside juhtimise ja erasektori korruptsiooni analüüsiga.
Maaja Vadit tunnustati 2007. aastal Eesti riigi teaduspreemiaga sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli “Organisatsiooniline käitumine siirdemajanduses” eest.
Vaata veel:
100 sekundi video: Vaim ja vara
Soolise ebavõrdsuse toetamisel on oma roll ka naistel
Maaja Vadi: tulevikuprobleemide lahendamiseks peaks ülikoolidesse naasma loogika ja filosoofia
