Tõnis Timmusk (64) kaitses 1994. aastal Stockholmis Karolinska Instituudis, kus pidas järgnenud aastatel ka teaduri ja abiprofessori ametit. Aastatel 1999–2003 töötas Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudis vanemteadurina. Tallinna Tehnikaülikooli asus ta professorina tööle 2002. aastal, liikudes aastate möödudes geenitehnoloogia instituudi alt keemia ja biotehnoloogia instituudi alla. Tenuuri jõudis Timmusk 2019. aastal.

Tõnis Timmuski üks peamine huviala on närvisüsteemi rakkudes toimuv geeniregulatsioon, mis mõjutab muu hulgas seda, kui palju toodetakse nende poolt erinevaid valke. Valdkonna uurimine võiks aidata paremini mõista mitmete närvisüsteemi haiguste molekulaarset tagapõhja ja töötada välja neid leevendavaid teraapiaid.

Google Scholari alusel on avaldanud ta ligi 142 teaduspublikatsiooni, millele on viidatud peaaegu 15 400 korda. Seejuures on vähemalt 49 teadusartiklile viidatud 49 korda. Selle kõrval on Timmuskil ka seitse patentset leiutist.

Professori juhendamisel on kaitstud 15 doktoritööd ja 42 magistritööd. Praegu juhendab ta seitset doktoranti.

Tõnis Timmusk on populariseerinud oma teadvusvaldkonda nii ajalehtedes, populaarteaduslikes ajakirjades, veebis kui raadios ning esinenud koolides ja konverentsidel.

Aastal 2008 sai Timmusk Eesti Vabariigi teaduspreemia arstiteaduse valdkonnas, 2020. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas. Aastal 2009 annetati talle Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Tõnis Timmuski lühiloengut.

Akadeemikuid valitakse sel aastal biomeditsiini, etnoloogia ja folkloristika ning tehnikateaduste valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale 12 kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 6. detsembril akadeemia üldkogu istungil. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada kaks kolmandikku üldkogul osalevate akadeemikute häältest.