Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?

No eks ikka kõige nauditavamad hetked on isiklikud. Armastatud naise leidmine, laste sünd ja üles kasvamine.

Olen õnnelik, et mu töö on alati olnud mu hobi. Töötasin oma naisega koos ja peale tööd arutasime kodus tunde, kuidas tulemusi tõlgendada ja teadusprojektidega edasi liikuda.

Need olid ilusad ajad... Viia suri sel suvel vähki ja ma otsin pinda oma jalgade alla.

Uus avastus on alati väga turgutav, seda enam kui see kolleegide poolt hinnatud on. Sel sügisel avaldasime kaks käsikirja ajakirjas Nature, mis mõlemad omal alal uusi rajajooni loovad. Selle peale on tore mõelda. Üks käsikiri räägib valguperekondadest, mida keegi kunagi uurinud ei ole ja teine ribosoomide lagundamise vaheühenditest, teemast, millega siiani tegeletud ei oldud.

Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?

Minu põhiline teema on antibiootikumid ja antibiootikumiresistentsus. Ekstrapoleerides olemasolevaid andmeid on ennustatud, et aastal 2050 on antibiootikumiresistentsus peamine surma põhjus. Me peame olemasolevaid antibiootikume targemalt kasutama. Ja kindlasti vajame uusi antibiootikume. 

Siin on paraku suured ärilised väljakutsed. Antibiootikumid on klassikaliselt odavad ja ravivad kiiresti. Uusi antibiootikume hoitakse reservis. Aga kuidas saab antibiootikumi arendaja ja tootja raha? Me vajame siin täiesti uut ärimudelit. Näiteks tervisekassa maksaks õiguse eest antibiootikumi kasutada, kasutatagu seda või mitte. Parem kui ei kasutata. Seega tootjale ei tohiks raha laekuda müügi pealt.

Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?

Ega ma siin väga vahet ei tee tugeva teadlase ja akadeemiku vahel. Me vajame teaduspõhiseid otsuseid ühiskonnas. Samas peavad teadlased oskama ühiskonnale selgeks teha, kuidas üks või teine otsus on argumentidega toetatud. Teadlaste nähtavus argielus on kindlasti väga oluline. On ka selge, et teadlased alati ei jõua ühele järeldusele. Ma arvan, et nagu vaidlused poliitikute vahel on ka avalikud vaidlused teadlaste vahel tervislikult ja efektiivselt funktsioneeriva süsteemi osa.

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?

Olen siiani Teaduste Akadeemiaga koostööd teinud ja teen ka edaspidi. Praegu olen Teaduste Akadeemia uurija-professor. Kui ma tunnen, et ühiskonnas on vaja mingit teemat arutada ja Teaduste Akadeemia saab toetada, siis sinna ma pöördun. Ei kujuta tegelikult ette eitavat vastust koostöö osas. Seega valitakse akadeemikuks või mitte – tugev koostöö jääb kestma igal juhul. Akadeemikuks valimine oleks muidugi suur au!

Akadeemikuid valitakse sel aastal biomeditsiini, etnoloogia ja folkloristika ning tehnikateaduste valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale 12 kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 6. detsembril akadeemia üldkogu istungil. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada kaks kolmandikku üldkogul osalevate akadeemikute häältest.