"Soolekepike ehk ladina keeles Escherichia coli on meie soole tavaline asukas. Ta elab meie sooles rahulikult ja mingit haigust ei põhjusta. Pigem ikka vastupidi. Ta võib meile hoopis kasulik olla. Näiteks sisaldavad teda probiootikumid," selgitas Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. Kui mõned äärmiselt harva esinevad soolekepikese variandid võivad tema sõnul põhjustada küll raskeid soolenakkusi, siis nendest kultuuripealinna eelmise nädala tähtsündmuse kontekstis rääkida ei saa.

Millest siis säärane jant ja kraanide kinnikeeramine?

Kuigi kolibakter inimestele tavaliselt kurja ei tee, on ta Tanel Tensoni sõnul hoopis vee kvaliteedi keskne indikaator. "Meil on palju saastunud veega levivaid haiguseid, nagu salmonelloos, shigelloos, leegionärihaigus jne. Soolekepike on aga enamasti sooles olemas ja paljuneb inimese või muude püsisoojaste organismide soojadel temperatuuridel – inimesel 37 °C –  hästi," selgitas professor. 

Veevärgis liikuva ja näiteks puurkaevust pärit vee temperatuur on inimkehast reeglina oluliselt madalam. Seega leidub seal soolekepikesi vähe ja nende paljunemine on aeglustunud. Kui kolibakterite arvukus aga hüppeliselt tõuseb, viitabki see vee kvaliteedi langusele.

Lisaks peegeldab soolekepike oma kohalolu ja olemusega veekvaliteedi hetkeseisu oma päritolu tõttu. Nimelt vihjab kolibakteri suurem sisaldus, et vette on sattunud inimese või mõne muu looma soolestikust pärit väljaheited. Kui väljaheide aga joogivette satub, on Tensoni sõnul põhjust eeldada, et vees leidub ka märksa kurjemaid tegelasi, kui seda on soolekepikesed. 

"Soolekepike on lihtsalt sõnumitooja, kes ütleb, et kaka on vees. Ise ta tavaliselt kurjemaid haigusi ei põhjusta," selgitas professor. Tema sõnul taandub inimese nakatumine lõpuks sellele, kui palju ta endale vett sisse kaanib. Kui näiteks üks tuhandest soolde sattunud kurjast bakterist suudab mingi nakkuse esile kutsuda, siis ongi nakkuse esilekutsumiseks vaja vähemalt tuhat bakterit sisse võtta. 

"Miks sa autoga Tallinnast Tartusse sõites oled ellu jäänud ja mõni inimene on sama tegevuse käigus liiklusõnnetuses surnud? See on täpselt sama asi. Kui meil oleks Eestis autosid 100 korda vähem, siis saaks ka oluliselt vähem inimesi liiklusõnnetustes surma," mõtiskles professor.