"Mina ütleks praegu, et olukord [Tartus] on kontrolli all. Aga 100 protsenti välistada ohtu ma ei julgeks praegu, kuna uuringud käivad," ütles Albreht saates "Terevisioon". Tartu veevärk ja terviseamet võtavad praegu kordusproove ja analüüsivad neid. "Kui me veendume, et igal pool on kõik korras ja analüüsid vastavad nõuetele, alles siis saame öelda, et on ohutu," märkis Albreht.

Tartu veeavarii puudutab Variku, Tammelinna ja Ränilinna elanikke ehk umbes 10 protsenti tartlasi. Albrehti sõnul on kohalik veevärk sealset vett juba desinfitseerinud: "[Kohalikud] võivad tunda natuke kloori lõhna. See tähendab, et vesi on töödeldud ja nendeni jõuab juba töödeldud vesi. Samas on antud soovitus igaks juhuks vett keeta."

Veeavariisid juhtub Albrehti sõnul pea iga päev: oluline on lihtsalt neid korralikult seirata. "Tartu juhtum on [Kuressaarega võrreldes] parem selles mõttes, et nad jõudsid selle õigeaegselt avastada. Nädal tagasi võeti seal ka veeproovid ja need olid täiesti korras," võrdles ta.

Sinilipp rannas on kui oiviku kiitus

Juuniga algava rannahooaja eel pälvisid rahvusvaheliselt tunnustatud sinilipu tänavu kaks Eesti randa: Pirita ja Pikakari rand. Leena Albreht põhjendab nii väikest hulka sinilippe osalt täiendava taotlemisprotseduuriga: "Vesi peab vastama kõige kõrgema kvaliteedi nõuetele ja lisaks on täiendavad nõuded. Mitte kõik rannad ei soovi seda endale hankida."

Siiski ei tähenda sinilipu puudumine, et rannas oleks kehv vesi. "Sinilipp on nagu "5+" ehk ideaal, aga ujuda võib ikkagi," märkis Albreht. Juba mitu aastat on vee kvaliteet Eesti randades tema sõnul laias laastus hea või väga hea.

Vahe hea ja väga hea vee vahel tuleb sisse mitme aasta põhjal tehtud analüüsitulemustes. "Mida stabiilsem vee kvaliteet, seda kõrgem vee hinnang. Mida suurem kõikumine vee kvaliteedis ja anlüüsides, seda madalam hinnang," selgitas Albreht. Nii ei tohi näiteks supelda Raeküla rannas, kus vee kvaliteet on olnud juba neli aastat järjest halb.

Teisalt leidub näiteid, kus rand on läinud aastatega paremaks. "Näiteks meil oli mõned aastad tagasi halva kvaliteediga Stroomi rand. Nad on väga palju pingutanud ja nüüd vähemalt eelmisel aastal oli [seal kvaliteet] hea ja sel aastal rahuldav. See kõik sõltub mitmeaastasest hinnangust," kirjeldas Albreht.

Raeküla kõrval on üks probleemseid randu Eestis Anne kanal Tartus. Albrehti sõnul on vee kvaliteet seal hooaja alguses suhteliselt hea, kuid piirkond on orgaanikarikas. "Kui vee temperatuur hakkab tõusma, tekibki seal probleem vee kvaliteediga. Seepärast Anne kanalil on hinnang halb ja me ei soovita seal ujuda, sest kvaliteet kõigub lihtsalt," ütles ta.

Kui inimesed sooviksid ka oma kodukanti suplusranda või tahaksid koduranna hinnangut parandada, soovitab Albreht neil pöörduda kohaliku omavalitsuse (KOV) poole: "Mingil määral on probleem, et omavalitsused ei taha väga palju vastutust endale. See on ikkagi lisakoormus: analüüside tegemine, korrashoidmine jne. Samas oleks väga hea, kui randade arv oleks suurem, sest potentsiaali meil on."