"Võib ennustada küll, et probleemid on ilmselt tulemas. Kui mõtleme, millal viimati sadas, siis lund sadas viimati. Vihma pole pärast seda väga olnud," selgitas Terasmaa saates "Terevisioon".

Ideaaltingimustes saavad sademed Eesti kliimas talvel kuhjuda ja kevadel järgneb neile sula ajal suurvesi. "Kui on soe ja vihmane talv, nagu siin viimastel aastatel pigem olnud on, [...] seda vett ei kogune," arutles Terasmaa. Suurvesi oli tänavu aga ära juba veebruari lõpus, mis on professori hinnangul erakordselt vara.

Jõgede vooluvee andmed näitavad tema sõnul samuti, et kevadine suurvesi on viimase kümne aasta jooksul olnud varasemast madalam: "Selgelt on näha trendi, et vett tasapisi jääb vähemaks."

Eestis on rohkem probleeme pinna- kui põhjaveega. Kui aastal 2012 oli 70 protsenti Eesti järvedest veel heas või väga heas seisundis, siis käesoleval kümnendil saab Terasmaa sõnul sama öelda vaid mõnekümne protsendi järvede kohta. "Jõgedega nii hull ei ole: need on 65 protsendi pealt umbes 50 protsendi peale langenud," lisas ta.

Põhjavees on juurde tulnud piirkondi, kus olukord pole veel halb, kuid halvenemas: just keemilise koostise, mitte vee koguse tõttu. Nii järvedes kui ka põhjavees halvendavad vee kvaliteeti professori sõnul eeskätt põllumajandusjäägid eesotsas väetiste ja taimekaitsevahenditega.

Praegu on veenappuse poolest eesrinnas Viimsi vald ja Ida-Virumaa kaevanduspiirkonnad. "Samas kogu Tallinna ümbruse n-ö kuldne ring ehk vallad, kuhu on kolinud suurel hulgal inimesi oma aedade ja sooviga muru kasta: see on see, kus riskid suurenevad," osutas Terasmaa.

Kui Viimsi vallas on mure soolase veega, siis Tallinna lähivaldades jääb veesurve tarbimise tipphetkedel torus väiksemaks. "Vesi liigub aeglasemalt, järelikult ka vee kvaliteet langeb seal torustikus. Mida kauem see seal viibib, seda rohkem on võimalusi, et sellega midagi juhtub," selgitas professor.

Põhjaveel aitaks tema sõnul taastuda see, kui maapinda asfalteeritaks võimalikult vähe. Inimeste käitumist võiks aga mõjutada veetarbimise astmeline hinnastamine. "Baasvajadus sanitaarseks on ühe hinnaga ja kusagilt maalt hind tõuseb eksponentsiaalselt. Kui tahad iga päev muru kasta, siis äkki sa ikkagi tunned seda juba," pakkus Terasmaa välja.

Veepuudus ja -kvaliteet käivad tema sõnul käsikäes. Kui Tallinna rõngasvaldades pumbatakse põhjavett rohkem välja, liigub pinnavesi ka kiiremini põhjavette. "Mida kiiremini vesi liigub, seda vähem on tal aega puhastumiseks," märkis professor. Niisiis jõuavad üha rutem põhjavette põldudelt pinnavette sattunud toitained.

Ehkki kliimamuutuse valguses ennustatakse Eestile varasemast 20 protsenti rohkem sademeid, ei pruugi seegi veenappusele leevendust tuua. "Küsimus on, millal need sademed tulevad ja kuidas. Kui meil on kuu aega põuda ja siis tuleb üks suur paduvihm, siis see vesi maapinda ei imbu, sest see kõik on juba paakunud kõva – taimestik on juba surnud, juured ei hoia ka mulda kinni, pigem on suur erosioon," hoiatas ta.