Mis sportlasega saastunud jõevees ujudes juhtuda võib, sõltub Martini sõnul vee seisundist. "Eks tekkida võivad tavalised asjad, näiteks nahaärritus. Kui juhtub, et sportlane neelab vett sisse, võivad pärast olla mingisugused probleemid seedimisega," osutab ta. Midagi eluohtlikku professor bakteririkkas vees ujumisest ei usu, kuid rõhutab, et kõik oleneb vee hetkeseisundist.

"Saastumine on universaalne mure," ütleb Martin. Suurtel jõgedel on suured valgalad, mille pealt jookseb koos mageda veega jõkke erinevaid aineid. Valgaladesse jääb nii põllumajandus-, tööstus- kui ka linnastunud piirkondi.

Martini sõnul on kõige suurem probleem põllumajanduspiirkondadest jõkke jõudvate liigsete toitainetega. "Sellepärast tavaliselt vesi läbi ei paistagi, et seal on orgaanikat ja toitaineid palju. Sel juhul võib öelda, et vesi on orgaanikarikas," selgitab ta.

Linnadest jõuab just vihmaveega jõkke kõik, mis tänavatel maas vedeleb. Sel põhjusel mõjutas vihm ka meeste triatloni toimumisaega. "Vihm toob lihtsalt korraga juurde hästi palju magedat vett, mis peseb linnapiirkonnas ja igal pool mujal n-ö pinna puhtaks. Siis satub see kõik ilma puhastusseadmeid läbimata jõkke," kirjeldab professor. Seeläbi võib erinevate bakterite arvukus jõevees väga suureks kasvada.

Martin täpsustab, et paljuräägitud kolibakter ise ohtlik ei ole. Pigem on Escherichia coli lihtsasti määratav indikaatorliik, kes annab märku mõne teise liigi vohamisest. "Kui kolibakterit on palju, siis järelikult vee seisund ei ole hea. Seal võib kõike muud ka olla palju. Eriti suvisel ajal: mida soojem ja toitainerikkam on vesi, seda lihtsam on erinevatel bakteritel seal paljuneda," sõnab professor.

Olümpiamängude eel ette võetud ajutine puhastamine sai professori sõnul selgelt teoks suurürituse eesmärgil. "Üldiselt on meetmed palju tõhusamad, kui nad on pikaajalisemad: kui planeeritaksegi, et jõe seisund saab tükiks ajaks või päriselt paremaks," võrdleb ta. Sihti saada kõik Euroopa pinnaveed heasse seisundisse näevad tema sõnul ette ka Euroopa Liidu direktiivid.

Konkreetselt Pariisile Martin nõu anda ei oska, kuid laiemalt on suurte jõgede veekvaliteedi lahendused samad: puhastusseadmed, sademevee käitlemine ja väetiste vette sattumise vältimine põllumajanduspiirkondades. "See ei ole ainult Pariisi teema praegu. Mida intensiivsemad on põllumajandus ja tööstus, mida rohkem inimesi elab tihedamalt koos, seda suuremad mured vee käitlemisega on. See on tänapäeva probleem," tõdeb professor.