Kuu eest kuulutas Eesti Teaduste akadeemia välja 34 teadlast, kes esitati Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonna viiele vabale kohale. 7. detsembril kogunes teaduste akadeemia üldkogu, kes otsustas, et sobivad kandidaadid on tehnikateaduste valdkonnas kandideerinud Maarja Kruusmaa, loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas kandideerinud Jaan Eha ja kunstide valdkonna kandidaat Anu Raud.

Teaduste akadeemiasse kuulumine on tunnustus Eesti teadlastele väljapaistva teadustöö eest. See ei tähenda vaid uuringute tegemist ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Oluline on ka patentide, avaldatud artiklite ja neile viitamiste arv ning panus Eesti teadusesse tervikuna.

Akadeemia liikmeks saamine on ka suur vastutus, sest akadeemikud kaasatakse sageli ekspertidena seadusloome juurde ja nad seisavad hea selle eest, et uued teadussaavutused laiema avalikkuseni jõuaksid.

Kes on uued akadeemikud?

Maarja Kruusmaa

Maarja Kruusmaa on TTÜ infotehnoloogia teaduskonna biorobootika professor ja biorobootika keskuse juhataja, kelle peamine uurimissuund on allveerobootika. Ta on tehnoloogiafirma fits.me ja idufirma SafeToAct kaasasutaja. Viimane keskendub hoopis innovaatilistele lahendustele meditsiinis, näiteks kunstneeru loomisele.

Kruusmaa arendab allveeroboteid, mis suudaksid ise otsuseid vastu võtta. Seni ongi allveetehnika suurim katsumus olnud see, kuidas juhtida robotite tegevust, sest tihtipeale ei saa ei inimene ega ka masinad vees teineteisega tavalisel viisil suhelda. Kruusmaa on pakkunud välja uusi robotite liikumismehhanisme, võttes eeskuju parimatest vee all navigeerijatest looduses – kaladest. Sama inspiratsiooniallika põhjal on ta välja arendanud voolutundlikud andurid ja täiturmehhanismid, mis parandavad roboti keskkonna tajumist. See uudne lähenemine võiks tulevikus muuta käsitlusviise kogu maailmas.

Maarja Kruusmaa valituks osutamisest: pean oluliseks teadustegevuse ja ettevõtluse ühendamisest

„Eesti Teaduste Akadeemia roll praeguses ühiskonnas on vaadata, kuidas teadus saab ühiskonnaellu tervikuna panustada ja mida tehnoloogia areng tervikuna ühiskonnas kaasa toob.“

 

Oma erialast lähtuvalt peab ta olulisemaks teemaks, millega praegu tegeleda, tehnosiiret ehk seda, kuidas teadussaavutused ja leiutised ülikoolidest välja liigusid, et firmad saaksid neid kasutada. Kruusmaa sõnul pole see ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes riikides lahendamist vajav koht. 

Jaan Eha

Kardioloogiaprofessor Jaan Eha on üks esimesi uurijaid, kes on tegelenud südameinfarkti põhjuse-tagajärje seoste väljaselgitamise ning nendest lähtuvate ravimeetodite väljatöötamisega. Eha on otsinud uudseid lahendusi südamehaiguste diagnostikaks ja ravimiseks. Tema teadmiste najal ja käe all on Tartu ülikooli juures tekkinud uus põlvkond kardiolooge.

Südamekliiniku juhatajana on professor Jaan Eha vastutav kardioloogia õpetamise eest Tartu ülikoolis. Ta on Euroopas aktsepteeritud kaasaegse kardioloogia õppekava ja väljaõppesüsteemi (residentuur) rajaja ning arendaja Eestis. Tema juhendada on vastava eriala residentuur ka praegu.

Anu Raud

Tekstiilikunstnik Anu Raud on terve oma teadliku elu tegelenud Eesti rahvakunstipärandiga. Sellest ammutatut on ta rakendanud tegevuses õpetaja, vaibakunstniku, kirjaniku, muuseumilooja ja talupidajana. Anu Raud on pikka aega olnud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor.

Kauaaegse õppejõuna on Anu Raud eesti juurte juurde juhatanud sadu kunsti- ja käsitöötudengeid. Tema algatusel loodi 1994. aastal Viljandi kultuuriakadeemiasse talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala, millest on nüüdseks välja kasvanud nelja õppekava ning sajakonna üliõpilasega terviklik osakond.

Samuti soovib ta me pärandit lasteni viia: Raud algatas rahvuslike koolikampsunite projekti ja 2010. aastal ilmus Anu Kotliga kahasse koostatud raamat “Kiri Kari”, kuhu on koondatud rahvuslikke mustreid tutvustavate mänguasjade pildid koos valmistamijuhenditega.

Anu Raud valituks osutumisest: maailmas on olemas kolme sorti haritust ja tarkust: südametarkus, elutarkus ja raamatutarkus.

Minu ettekujutus akadeemikust oli tihti rohkem selline teadusemees, aga saan aru, et mõeldakse ka pintsli, värvi ja kujundiga. Ju siis mina olen sinna sorti akadeemik. Arvan, et selles suunas pean oma tegemisi jätkama.

 

Olen näinud alati ühe oma eesmärgina pakkuda loomeinimestele lõõgastavat või mõtisklevat olemist, töö- ja puhkusekohta Kääriku talumuuseumis. Oleks ehk väga hea, kui minu üks ülesanne on anda ülekuumenenud akadeemikuajudele lõõgastav vaimse taastumise koht.

 

Maailmas on olemas kolme sorti haritust ja tarkust: südametarkus, elutarkus ja raamatutarkus. Minu jaoks on kaks esimest olulisemad. Raamatutarkus mitte nii palju, pigem loov- ja elutarkus ning asjade teha oskamine ja tervikpildi nägemine. /.../ Kõige tähtsamad on oma maa, oma rahvas, pärand, selle hoidmine ja säilitamine. Selle nimel töötamist pean kõige olulisemaks.

Kes veel kandideerisid, saab meenutada ERR Novaatori akadeemikute valimise erilehelt.