Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak märkis, et nii Eestis kui ka maailmas on liikvel hulganisti uusi tüvesid. Sümptomitelt tekitavad need õnneks siiski üsna kergelt kulgevat haigust, sest need kõik arenesid välja mõnevõrra leebemast omikroni tüvest. "Võib öelda, et praegu on selline paras tüvede supp ja ühtegi väga domineerivat tüve polegi. Eestis on vast kõige levinum XBB.1.5 tüvi. See on ka maailmas väga levinud hetkel," ütles Varjak ERR-ile.

Täpsemaid andmeid nakatumise levikust Varjaku sõnul praegu pole – nakatumiskahtlusega inimesi küll testitakse, aga seda ei tehta enam süstemaatiliselt. "Positiivsetest testidest puudub hetkel hea ülevaade. Paljud inimesed teevad kodus kiirtesti. Vajadusel jäävad nad koduseinte vahele ja ei liigu ringi. Sellised nakatumised andmebaasi ei jõua," tõdes ta.

Samas võib teadlase sõnul märksa parema ülevaate saada läbi reovee seire. "Selle põhjal on viiruse levik Eestis hetkel üsna madal. Mitte küll olematu, aga laialdast levikut pole ka näha." Haiglasse sattub Varjaku sõnul koroonaviiruse tõttu iga nädal umbes kümmekond inimest.

Varjaku sõnul on Euroopas ja USA-s heaks kiidetud uuendatud vaktsiinid nii Modernalt kui ka Pfizerilt, mis on mõeldud just XBB.1.5 tüve vastu. "Arvatavasti jõuab see vaktsiin ka lähiajal Eestisse, kui see juba siin pole," sõnas ta.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste kohaselt keskendub riik praegu riskirühmadesse kuuluvate elanike vaktsineerimisele. Sinna kuuluvad üle 60-aastased inimesed ning riskirühma lapsed ja täiskasvanud. Viimasest vaktsineerimisest või koroonaviiruse läbipõdemisest peab olema möödas rohkem kui kuus kuud.

Samas on mitmed riigid, nagu USA, läinud vahepeal juba teist teed. Nii soovitavad need kõigil inimestel iga aasta kõige uusimate tüvede vastu vaktsineerida nagu gripi puhul. Varjaku sõnul liigub vaikselt selles suunas ka Eesti. "Enam ei vaadata, mitmes tõhustusdoos on. Vaikselt läheme sinna poole, et iga sügis tuleb uus süst teha nagu gripiga. See on lihtsalt tarkvarauuendus uute tüvede vastu," lausus ta.

Kooliaasta algus tõi nakatumiste kasvu

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on koroonaviiruse levik hakanud viimastel nädalatel siiski taas laienema. "See on langenud kokku XBB.1.5-sarnaste liinide, eriti EG5.1, avastamise sagenemisega. Haigestumuse kasvu mõjutab ka puhkuste perioodi lõpp ja uue kooliaasta algus," ütles Sadikova ERR-ile.

Olemasolevate andmete põhjal peab terviseamet siiski EG.5-st tulenevat rahvatervise riski madalaks. "Kuigi EG.5 on näidanud suurenenud levimust ja kasvueelist, ei ole siiani täheldatud muutusi haiguse raskusastmes. Vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raske haigestumise eest," lisas spetsialist.

Kas Eestis võiks hakata kõik inimesed igal sügisel uuemate koroonaviiruse tüvede vastu vaktsineerima, nii nagu gripi puhul, ei soostunud terviseamet kommenteerima. Praegu on koroona vastu vaktsineerimine kõigile Eesti elanikele endiselt tasuta. Samas gripivaktsiini eest tuleb maksta neil inimestel, kes riskirühma ei kuulu.

Terviseamet prognoosib nii koroonaviiruse kui ka teiste ägedate hingamisteede viirustega seotud haigestumiste suuremat kasvu alates septembrist, mis on seotud uue koolitöö algusega. "Uue sügis-talvise gripi ja koroonaviiruse hooaja raskusaste ning ohtlikuse tase sõltuvad otseselt viiruse tüvedest ning elanikkonna läbipõdemis- ja vaktsineerimisjärgsest immuunsusest," selgitas Sadikova.

"Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi varjatult ning lainetena. Praegu saab haigestumuse intensiivsust hinnata madalaks, kuid on täheldatud väikest kasvutrendi," võttis Sadikova kokku.

XBB.1.5 alamvariantidele kohandatud vaktsiin on Sadikova sõnul Eestis juba olemas ja jõuab lähipäevil ka vaktsineerimiskohtadesse.