Kes koroonahaiguse läbi põdenud, mäletab ehk isegi, mis sellega kaasnes. Sageli tähendas see palavikku, hingamisraskusi ja köha. Umbes igal viiendal positiivse proovi andnud inimesel ei teki mingeid sümptomeid ja inimene ei tea isegi, et ta üldse nakatunud on. Kuidas küll nii, jäi seni mõistatuseks.

Nüüd annab rahvusvaheline teadlasrühm ajakirjas Nature teada, et võimalik seletus on käes. Põhja-Carolina Ülikooli dotsent Danillo Augusto juhtimisel sai selgeks, et asi võib olla ühes kindlas geenivariandis. 

Autorid vaatasid ligi 30 000 inimese kohta kogutud andmeid. Neist keskendusid nad umbes 1400-le, kes küll andsid positiivse proovi, kuid polnud viiruse vastu vaktsineeritud. Viimaste seast tuvastasid uurijad omakorda 136 inimest, keda polnud enda sõnul vaevanud ükski tavaliselt koroonaga kaasnev sümptom.

Lähemal vaatlusel ilmneski, et need, kes kandsid geenivarianti HLA-B*15:01, põdesid haigust sümptomiteta kaks korda sagedamini, kui need, kel selline variant puudus. 

Eriti suure lotovõidu said need, kel juhtus sellest geenivariandist olema kaks koopiat. Neil oli võimalus koroona sümptomiteta põdemiseks lausa kaheksa korda suurem.

Töörühma huvitas, miks see nii on. Sestap heitsid nad lähema pilgu T-tapjarakkudele ehk võõrkehi hävitavatele immuunrakkudele. Uuringus kasutatud T-rakud polnud Covidit põhjustava viirusega kunagi kokku puutunud. Ometi reageerisid need viiruse ühele valgujupile samamoodi, nagu teistele hooajaliste koroonaviiruste juppidele.

Autorid oletavad, et uuritud geenivariant on justkui immuunsüsteemi valvekoer. Covid-19 viirust kohates annab see kohe kehale teada, et aeg on minna relvakambrisse ja tuuagi sealt välja olemasolev immuunsus muude külmetushooaja koroonaviiruste vastu.

Töörühma sõnul on seda geenivarianti kandvate inimeste T-rakud igasugu koroonaviiruste tulekuks juba valmis. Need ei tee sissetungijal vahet, vaid ründavad igal juhul.

Valvekoerana käituv variant leiti nende geenide seast, mis vastutavad vere valgeliblede välispinda katvate valkude valmistamise eest. Selle geenikomplekti töö ongi aidata immuunsüsteemil märgata baktereid ja viiruseid. Samuti panevad need geenid paika, kuidas iga inimene viirusnakkustele reageerib. 

Seni on peetud neid geene oluliseks rohkem seoses HIV ja B-hepatiidiga, ent üha enam uuritakse nende mõju ka Covidile. Parimal juhul võibki avastusest abi olla uute koroonavaktsiinide loomisel. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.